Neljanda võimu staarid vahetavad lava

Neljandale võimule ehk meediale on 2014. aasta kujunemas kaotusrohkeks. Üks tunnustatud ja kogenud ajakirjanik teise järel on teatanud oma otsusest riputada varna tulest ja vasktorudest läbi käinud meediasõduri kuub ning tõmmata selga poliitiku nõelasilmast tulnud šikk ülikond või väljapeetud kostüüm.

Ajakirjanikust saab poliitik. Kõlab nagu Hinkuse ütlus filmist"Hukkunud Alpinisti" hotell: "Ma ise tulin endale peale!"

Politoloog Tõnis Saarts märkis, et erakonnad on senisest jõulisemalt keskendunud tuntud inimeste seast uute liikmete värbamisele. Tema hinnangul tunnevad erakonnad sihikule võetud inimeste tausta ja on osavad sobiliku motivatsiooni leidmisel.

Erakondadel on võimalik ahvatleda inimesi materiaalsete hüvedega: pakkuda tasuvat tööd, väärikat positsiooni, võimu, tunnustust või kõditada edevust ja anda eneseteostuseks uut proovikivi.

Kirjatsurad ütlevad, et nad on oma ajakirjanikutöö kaudu poliitikat juba ammu mõjutanud. Ent mitte piisavalt ja nüüd on aeg käised üles käärida ja teisele poole barrikaadi kolida.

IRLi tiiva all lähevad riigikogu valimistele endine Postimehe ja BNSi juht Anvar Samost, ETV saatejuhid Maire Aunaste ja Maksim Rogalski, Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja ning viimati Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli ja puuetega inimeste probleeme kajastanud ajakirjanik Tiina Kangro.

Reformierakonda rikastab Raadio 2 peatoimetaja kohalt lapsepuhkusele läinud ja «Eesti laulu» konkurssi vedav Heidy Purga.

Sotsiaaldemokraadid said oma ridadesse lisaks TV3 saatejuhile Mihkel Rauale Eesti Eks­pressi ajakirjaniku Andrei Hvostovi, Delfi reporterina Ida-Ukraina kriisikolletes mütanud Silver Meikari ja eelmisel nädalal ETV saatejuhi Jelena Poverina.

Sotside nimekirjas kandideerib parteituna riigikogusse ka Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina üle 10 000 hääle kogunud Kanal 2 saatejuht Tanel Talve.

Suurematest erakondadest pole värsket meediastaari ette näidata veel üksnes Keskerakonnal, kuid ei imestaks, kui Tallinna TVs saatejuhina üles astuv Elu24 peatoimetaja Anu Saagim ka selle triki ära teeb.

Erakonnad ei salga, et eelolevatel valimistel kujunevad vahest olulisemateks teemadeks riigi sotsiaal-majanduslikud probleemid ja valikud, mis on otseselt seotud Eesti riigi majandusarengu ja inimeste toimetulekuga.

Inimeste valimiseelistusi mõjutab erakondade lähenemine julgeolekuprobleemidele, samuti vene- ja rahvusküsimustele laiemalt.

Nähes, millise innuga parteid noolivad tuntud nägusid, on ilmne, et neilt oodatakse valimisvõiduks hääli nii eestlaste kui ka sisserännanute poegade ja tütarde seast.

Uute puhta renomeega staaride lavale toomist võib nimetada erakondade maineparanduskampaaniaks, millega nad kavatsevad säilitada oma positsiooni ja ühtlasi tõrjuda poliitikaareenile pürgivaid uusi erakondi.

Mäletame hästi Eestis 2012. aastal internetikasutuse vabadust piirava ACTA jõustamise vastu suunatud rahvaalgatuslikku meeleavalduste lainet. Neist väljaastumistest võrsus protestiliikumine, mis laienes kitsalt teemalt üldisemalt ülbe ja ignorantse parteipoliitika vastu.

Paljud haritlased ja loomeinimesed võtsid raevukalt sõna riigivõimu võõrandumise teemal ja kritiseerisid erakondade võhikliku riigijuhtimise maneeri.

Ühiskonna tormipuhang suunati jääkeldrisse ja rahvakogusse, kust mõni üksik ettepanek jõudis ka riigikogusse ja seaduseks. Suurem aur oli sellega välja lastud.

2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel andsid protestivaimu säilitanud ja organiseerunud kodanikuühendused erakondadele tormihoiatuse: valimisliidul Vaba Tallinna Kodanik jäi pealinnas valimiskünnise ületamisest puudu napilt alla protsendi.

Sel sügisel registreeriti kaks uut erakonda: Rahva Ühtsuse Erakond ja Vabaerakond. Mõlemad vastanduvad «vanadele» parteidele, nimetades neid iganenud kartellierakondadeks, kes on kaotanud maailmavaatelise orientatsiooni ja keskenduvad oma võimupositsiooni kindlustamisele.

Ent «vanad» ei kavatse loovutada tolligi oma mängumaast. Võõbates oma palge uute inimestega värskeks ja neid eksponeerides, saab näida uutest erakondadest uuendusmeelsemana.

Kogenud meediainimesed paistavad verisulis poliitikutena oma uusi võitluskaaslasi meedias kiites kasulike idiootidena. Võib loota, et nad taastavad erakondade inimlikku mõõdet.

Üsna huvitav on jälgida, kuidas seni sõnakad ja karastunud meediastaarid on erakonda astudes muutnud poliitikutest rääkides kordades leebemaks.

20. novembril vestlesid TV3s «Kolmeraudse» juht Mihkel Raud ja tema rahvusringhäälingust erru läinud kolleeg Maire Aunaste elavalt poliitikast. Nii saate juht kui ka külaline kiitsid teineteise võidu, kui uskumatult toredad inimesed on nende uued kaaslased erakonnas. Eelmise nädala ETV saates «Vabariigi kodanikud» olid meediataustaga värsked poliitikud üsna õhevil ja rääkisid sinisilmselt oma poliitilisest tulevikust, kuigi kõlas ka kainemaid väljaütlemisi.

Viimati osalesid meediainimesed nii massiliselt ja aktiivselt poliitikas 25 aastat tagasi laulva revolutsiooni aegu. Toona oli see mõistetav, sest vabadust taastav Eesti pidi kiiresti ümber orienteeruma ühest maailmakorrast teise.

Loomeinimestel, sealhulgas ajakirjanikel oli ühiskonna meelsuse kujundamisel suur roll ning vastutus algatatud poliitilised muutused lõpule viia. Kui mooramaa mehed said oma tööga valmis, taandusid nad vanade liistude juurde, jättes riigi elukutseliste poliitikute hoida.

Kindlasti ei meeldi uute reklaaminägude ja häältekogujate lavale upitamine staažikatele erakonnaliikmetele, kes pidid uustulnukatele koha loovutama. Pärast valimisi on lihtne tüli tekkima, kui liiga palju isepäiseid reklaaminägusid saab riigikogusse ja neid on tarvis allutada parteidistsipliinile või selgub, et poliitiku argipäev on hall.

Eks ole meie kui valijate otsustada, kas meedialava staarid on poliitikateatri lavale üle kolides sama edukad kui senises töös või jäävad nad üksnes episoodilisteks statistideks suuremas poliitilises mängus.

 http://www.jt.ee/3026967/neljanda-voimu-staarid-vahetavad-lava

Kosjaskäik näritud kringliga

Paidet juhtiv IRLi ja Reformierakonna koalitsioon kutsus sotsiaaldemokraate endaga liituma, kattes läbirääkimiste laua oma pidusöögist järele jäänud riismetega.

Nädal aega tagasi saatsid kahe koalitsioonierakonna Paide allorganisatsiooni juhid laiali pressiteate, millega kuulutasid, et alustavad linnavõimu koalitsiooni laiendamiseks läbirääkimisi sotsiaaldemokraatidega.
Teates on kirjas, et kolmanda partneri lisandumine annab võimaluse seista paremini linlaste huvide eest, kaasates oluliste otsuste tegemisse rohkem inimesi.
Eks ta ole tõsi, et ühe enamhäälega on linna üsna sant valitseda, kui tahta vastu pidada järgmiste valimisteni jäänud kolm aastat.
Piisab vaid ühel koalitsionääril volikogu koosolekul hääletusest eemale jääda, et kaoks valitsusliidu võime endale meelepäraseid otsuseid vastu võtta. Mäletame üsna hästi, milline tsirkus käis volikogu esimehele tasu määramisega.
Ent miks peaks see sotsiaaldemokraatide mure olema? Ega olegi. Eelmine liitumisettepanek tehti neile juba suvel, kuid kosilased said ilmselge korvi.
Viimasel aastal on sotsiaaldemokraadid otsustanud hoida Paides seljad koos keskerakondlastega nii heas kui ka halvas, nii koalitsioonis kui ka opositsioonis.
Kevade hakul olid IRL ja Reformierakond võimule tuleku nimel valmis pakkuma Keskerakonnale isegi linnapea kohta, kuid nood jäid partnerile truuks. Sotsid teavad toonast nii ohvrit kui ka seda, et jalgpalli keeles rääkides on Keskerakond praegu kui kolmas väravavaht, kel puudub lootus platsile pääseda.
Järva Teataja leidis linna tuleva aasta  eelarve eelnõud uurides, et seal on teise abilinnapea kulu kirjas ehk just sellist ametikohta pakutakse sotsiaaldemokraatidele tasuks liitumise eest.
Kuna sotse meelitatakse ühte heitma praeguse koalitsiooniga, mitte koostama uut lepet, siis terendab nõustumise korral sotsidele väikevenna roll ja leppimine sellega, mis on võimujagajatest üle jäänud.
Arvestades, et sotsiaaldemokraatidel on volikogus kuueliikmeline fraktsioon ehk sama suur kui IRLil, kel on linnapea ja volikogu aseesimehe koht, ja suurem kui Reformierakonnal, kes hoiab volikogu esimehe ja abilinnapea kohta, pole pakkumine just teab mis helde.
Pole kahtlust, kes sellises koalitsioonis on Suur Peeter ja kes Väike Peeter.
Sotsiaaldemokraatide kaasamisest oleks Paide juhtimisele kindlasti käegakatsutavat tulu. Näiteks usun, et riigigümnaasiumi rajamise otsused, millised iganes need siis ka ei ole, tuleksid üsna kiiresti.
Haridusminister on ju nende mees ja Järvamaal on sotsiaaldemokraatidest omavalitsustegelased riigigümnaasiumi teemal häälekalt sõna võtnud, kuid tulemused seisavad ikka kui kännu taga.
Miks peaksid sotsiaaldemokraadid enne riigikogu valimisi oma konkurentidele riigigümnaasiumiga kastaneid tulest välja tooma? Või kui peaksid, siis on sellel kindlasti kõrgem hind kui üks ametikoht linnavalitsuses. Viimasega nõustuda oleks mõeldav ehk siis, kui kellelgi on hädasti töökohta tarvis.
Usun, et sotsidel on sisu enamaks. Ma ei kujuta ette, et nad loobuksid nõudest lisada koalitsioonileppesse oma valijatele antud lubaduste täitmise.
Aga oma näo säilitamine olekski juba alus uue lepingu sõlmimiseks ja kaardipaki õiglaseks ümberjagamiseks. Pole mõtet läbipestud salatit uue koore pealevalamisega värskendada. Mõistlik on uus salat hakkida.