Pühapäeval korralikku füüsilist pingutust, patriootlikku
innustust ja nauditavat ilma pakkunud Pitka matkalt tulles märkasin
keset külavahet kurameerivat rebasepaari.
Uhke koheva kasukaga loomad viskasid päise päeva ajal ennastunustavalt kukerpalle nii, et lumi lendas kahte lehte. Vahva vaatepilt!
Mõni kilomeeter eemal võseriku servas piidles palg vastu päikest terase pilguga ja otsivalt ümbrust järgmine kihku täis reinuvader.
Haripunktis on rebaste jooksuaeg, soojätkamispidu, mis kestab nädalakese-paar ja käivitab liigi elutsükli järgmise aastaringi.
Eesti riigi 100. aastapäeva ja igavest kestmist ülistav juubelipidu kestab väsimuse märke ilmutamata juba pea kaks aastat.
Mäluvärskenduseks olgu täpsustatud, et tähistamine algas 2017. aasta 16. aprillil, kui möödus 100 aastat Eestimaa kubermangu ühendamisest Liivimaa põhjaosaga ja maailmakaardile joonistusid esimest korda tekkiva Eesti riigi kontuurid.
Trilli-tralli jätkub veel üheks aastaks ehk Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevani 2020. aasta 2. veebruaril. Järgneval aastal keskendub ettevõtmiste teravik Vabadussõjale ja sellega seonduva tähistamisele.
Tänapäeva arvamuste paljusust ja inimese individualistlikku otsustusvabadust ülemuslikuks hindavas ühiskonnas on viimasel kümnendil olnud üsna keeruline luua ühtset universaalset ideoloogilist arusaama oma riigi vundamendist ja alusmüüridest.
Juubeliaasta on teadvustanud, et enesemääramisõigus riigina ja inimese õigus olla oma otsustes ja tegudes vaba, ei ole iseenesestmõistetav privileeg. Need õigused on esivanemad ohvreid tuues välja võidelnud ning jätnud järeltulevatele põlvedele hoida ja kaitsta.
Meie lähinaabruses on riike, kus riikliku ideoloogia ühiskonda installeerimiseks ja patriootliku meelsuse tõstmiseks, aga ka agresiivsuse õhutamiseks ja õigustamiseks kulutatakse vaat et piiramatuid ressursse.
Pole välistatud, et ühel päeval tuleb meilgi esivanemate kombel võitlusse asuda, et mitte saada muutuva maailma veskikivide vahel tolmuks jahvatatud.
Omariikluse 100. aastapäeva tähistamine andis Eesti fragmenteerunud ühiskonnale hea ettekäände luua riigi saamisloole ja käekäigule ühtne narratiiv ning korraldada pideva voona rahvast kokku toovaid ja ühte liitvaid ettevõtmisi, mis alusväärtusi kinnistavad.
Eesti riigi juubeliks kooti vaipu, istutati tammikuid, anti välja raamatusarju, võeti üles mängu- ja tõsielufilme, matkati, lauldi, tantsiti, loodi emotsioone.
Kõikide olnud ja veel tulevate ettevõtmiste loetlemiseks kuluks ilmselt päevi. Aastapäeva egiidi all ette võetust kirju spektriga tegevustest ja sündmustest saab täpsema ülevaate EV100 veebilehelt.
Paljud riiklikud institutsioonid ja -asutused said võimaluse suurejooneliselt tähistada oma aastapäeva, jäädvustada ajalugu ja tõmmata meedia tähelepanu tulevikuplaanidele.
Võimupööretest räsitud Eestis loodi 1934. aastal valitsuse informatsiooni ja propaganda talitus. Loodud institutsiooni eesmärk oli valitsuse ja selle asutiste tegevusest ühiskonna teavitamine ja meedia suunamine.
Samuti riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning vungi andmine avalikule elule, seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle.
1935. aastal algatati kampaania, et iga majapidamine saaks oma riigilipu. Aasta hiljem jõuti kampaania korras kodukaunistamiseni.
Just neil aegadel pandi alus vabariigi aastapäeva ja võidupüha ning emadepäeva tähistamise traditsioonile kujul, nagu me seda tänapäevalgi teame.
On kiusatus tõmmata paralleele praeguse Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks riigikantselei juurde loodud korraldustoimkonna tegevuse ning omaaegse informatsiooni ja propagandatalitusega.
Ent olgu riik kui vaba ja demokraatlik tahes, peab sel olema rahvuslike alusväärtuste selgroog, millele toetuvad riigi ja rahvuse põhiväärtused. Sellest tuleb uhkus oma riigi üle ning tahe kaitsta ja pärandada tulevastele põlvedele elamisväärne ja turvaline Eesti riik.
1996. aastal Ühendkuningriigis uurivat ajakirjandust tudeerimas käies rääkisid juhtivate päevalehtdede peatoimetajad meile, kuis nad regulaarselt kohtuvad peaministriga, et kokku leppida riiklikud huvid, mida ühiselt kaitsta.
See näitas, et massimeedial on kohustuse kõrval olla ühiskonna valvekoer ka vastutus panustada riigi ja ühiskonna kooshoidmisse.
Mulle tundub, et Eesti riigi sünni tähistamise aastatel on eestlaseks olemise kompass leidnud üles vahepeal hägustunud asimuudi. Loodan, et riigikogu valimiste turbulentsi sukeldunud erakondade üle võlli üksteise materdamine sellele karuteenet ei osuta.
Inimestena saame säilitada kaine meele ja armastada oma maad ka siis, kui parasjagu ametis olev valitsus meile meeltmööda pole.
Inimestena saame kaasa minna EV100 korraldustoimkonna ja presidendi üleskutsega pühapäeval kell 20.19 tähistada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, tänades oma lähedasi koos oldud aja eest kallistusega.
https://jarvateataja.postimees.ee/6527766/juubeliaasta-on-aidanud-kompassi-seada
Uhke koheva kasukaga loomad viskasid päise päeva ajal ennastunustavalt kukerpalle nii, et lumi lendas kahte lehte. Vahva vaatepilt!
Mõni kilomeeter eemal võseriku servas piidles palg vastu päikest terase pilguga ja otsivalt ümbrust järgmine kihku täis reinuvader.
Haripunktis on rebaste jooksuaeg, soojätkamispidu, mis kestab nädalakese-paar ja käivitab liigi elutsükli järgmise aastaringi.
Eesti riigi 100. aastapäeva ja igavest kestmist ülistav juubelipidu kestab väsimuse märke ilmutamata juba pea kaks aastat.
Mäluvärskenduseks olgu täpsustatud, et tähistamine algas 2017. aasta 16. aprillil, kui möödus 100 aastat Eestimaa kubermangu ühendamisest Liivimaa põhjaosaga ja maailmakaardile joonistusid esimest korda tekkiva Eesti riigi kontuurid.
Trilli-tralli jätkub veel üheks aastaks ehk Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevani 2020. aasta 2. veebruaril. Järgneval aastal keskendub ettevõtmiste teravik Vabadussõjale ja sellega seonduva tähistamisele.
Tänapäeva arvamuste paljusust ja inimese individualistlikku otsustusvabadust ülemuslikuks hindavas ühiskonnas on viimasel kümnendil olnud üsna keeruline luua ühtset universaalset ideoloogilist arusaama oma riigi vundamendist ja alusmüüridest.
Juubeliaasta on teadvustanud, et enesemääramisõigus riigina ja inimese õigus olla oma otsustes ja tegudes vaba, ei ole iseenesestmõistetav privileeg. Need õigused on esivanemad ohvreid tuues välja võidelnud ning jätnud järeltulevatele põlvedele hoida ja kaitsta.
Meie lähinaabruses on riike, kus riikliku ideoloogia ühiskonda installeerimiseks ja patriootliku meelsuse tõstmiseks, aga ka agresiivsuse õhutamiseks ja õigustamiseks kulutatakse vaat et piiramatuid ressursse.
Pole välistatud, et ühel päeval tuleb meilgi esivanemate kombel võitlusse asuda, et mitte saada muutuva maailma veskikivide vahel tolmuks jahvatatud.
Omariikluse 100. aastapäeva tähistamine andis Eesti fragmenteerunud ühiskonnale hea ettekäände luua riigi saamisloole ja käekäigule ühtne narratiiv ning korraldada pideva voona rahvast kokku toovaid ja ühte liitvaid ettevõtmisi, mis alusväärtusi kinnistavad.
Eesti riigi juubeliks kooti vaipu, istutati tammikuid, anti välja raamatusarju, võeti üles mängu- ja tõsielufilme, matkati, lauldi, tantsiti, loodi emotsioone.
Kõikide olnud ja veel tulevate ettevõtmiste loetlemiseks kuluks ilmselt päevi. Aastapäeva egiidi all ette võetust kirju spektriga tegevustest ja sündmustest saab täpsema ülevaate EV100 veebilehelt.
Paljud riiklikud institutsioonid ja -asutused said võimaluse suurejooneliselt tähistada oma aastapäeva, jäädvustada ajalugu ja tõmmata meedia tähelepanu tulevikuplaanidele.
Võimupööretest räsitud Eestis loodi 1934. aastal valitsuse informatsiooni ja propaganda talitus. Loodud institutsiooni eesmärk oli valitsuse ja selle asutiste tegevusest ühiskonna teavitamine ja meedia suunamine.
Samuti riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning vungi andmine avalikule elule, seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle.
1935. aastal algatati kampaania, et iga majapidamine saaks oma riigilipu. Aasta hiljem jõuti kampaania korras kodukaunistamiseni.
Just neil aegadel pandi alus vabariigi aastapäeva ja võidupüha ning emadepäeva tähistamise traditsioonile kujul, nagu me seda tänapäevalgi teame.
On kiusatus tõmmata paralleele praeguse Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks riigikantselei juurde loodud korraldustoimkonna tegevuse ning omaaegse informatsiooni ja propagandatalitusega.
Ent olgu riik kui vaba ja demokraatlik tahes, peab sel olema rahvuslike alusväärtuste selgroog, millele toetuvad riigi ja rahvuse põhiväärtused. Sellest tuleb uhkus oma riigi üle ning tahe kaitsta ja pärandada tulevastele põlvedele elamisväärne ja turvaline Eesti riik.
1996. aastal Ühendkuningriigis uurivat ajakirjandust tudeerimas käies rääkisid juhtivate päevalehtdede peatoimetajad meile, kuis nad regulaarselt kohtuvad peaministriga, et kokku leppida riiklikud huvid, mida ühiselt kaitsta.
See näitas, et massimeedial on kohustuse kõrval olla ühiskonna valvekoer ka vastutus panustada riigi ja ühiskonna kooshoidmisse.
Mulle tundub, et Eesti riigi sünni tähistamise aastatel on eestlaseks olemise kompass leidnud üles vahepeal hägustunud asimuudi. Loodan, et riigikogu valimiste turbulentsi sukeldunud erakondade üle võlli üksteise materdamine sellele karuteenet ei osuta.
Inimestena saame säilitada kaine meele ja armastada oma maad ka siis, kui parasjagu ametis olev valitsus meile meeltmööda pole.
Inimestena saame kaasa minna EV100 korraldustoimkonna ja presidendi üleskutsega pühapäeval kell 20.19 tähistada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, tänades oma lähedasi koos oldud aja eest kallistusega.
https://jarvateataja.postimees.ee/6527766/juubeliaasta-on-aidanud-kompassi-seada
