Lasnamäe, anna Hollywoodile teed

Huvitav, et 30 aastat pärast laulvale revolutsioonile stardipaugu andnud isamaalise laulu üleskutset peatada Lasnamäe tõstatas sama ettepaneku maailmakuulus Hollywoodi filmimees Christopher Nolan.

Eesti lauldi omal ajal vabaks, kuid Ivo Linna häälega kõigest väest alla orgu skandeeritud hüüd Lasnamäed ei peatanud.

Vabas Eestis sai paekaldale laotunud karbilinna laienemine kesklinna poole uued tuurid, muide, tuginedes nõukogudeaegsele planeeringule.
 
1988. aastast 2004. aastani ehitati Laagna tee selliseks, nagu me teda praegu teame, ehk Lasnamäe valgumisele alla orgu anti hoopis uus hoog. Teist nii laia ja intensiivse liiklusega transpordi tuiksoont annab tänapäeva Eestis otsida.

Teisipäeval maandus Tallinna lennuväljal režissöör Nolan isiklikult koos oma kaaskonnaga. Nende ridade kirjutamise ajaks pole teada, kas linnavõimud annavad nende käsutusse Laagna või pelutavad filmivõluri asendusvõttepaiku mujalt otsima.

Poleks ka imestada, sest meil on tulusate rahvusvaheliste ettevõtmiste tõrjumine muutunud rahvusspordiks, kui meenutada tselluloositehase janti või võitlust Rail Balticu vastu.

Minu tagaaias ei tohi teha midagi, oleme varmad äriideid protestidega tapma, et hiljem imestada, miks riigil pole raha päästjate palkadeks, pensionideks või teaduse rahastuseks.

Ilmselt on vähe inimesi, kes pole viimase kuu jooksul lugenud meediast igapäevaseid rindeteateid Hollywoodi võttemeeskonna Tallinna tulekust ja siin filmitavast rahvusvahelisest spioonipõnevikust «Tenet».

Kui president kuulutaks välja uute sõnade leidmise sõnause, siis pakuksin konkursile pähe turgatanud uudissõna - nolaneerimine, mis iseloomustab Holliwoodi filmivõtete ümber Tallinnas käivat kõvat kammajaad. Kõlvar nolaneerib Laagna kanaliga. Delfi nolaneerib linnahalli juures. Nolan nolaneerib Lasnamäed.

Kohalik filmiüldsus hõõrub rõõmust käsi, sest nii ulatuslikku ja väärt tööotsa ning maailmaklassi kogemust pole meie filmivärkstubadele veel sülle kukkunud, nagu ka mõnele teisele Balti riigile.

Filmivõtted annavad vahetult tööd tuhandele massistseenidesse värvatud hobinäitlejale. Mõelge ise, millise mühinaga elavdavad võtteplatsil tagatud täis kõht ja 50 eurot puhtalt kätte meie majandust. Lisaks saavad teenistust hotellid ja muud teenindusettevõtted.

Eesti filmiinstituudi hinnangul on maailma vägevatele silma jäämiseks tehtud üle kümne aasta tõsist tööd ja nüüd on aeg hakata vilju noppima. Nüüd on lõpuks varvas ukse vahel, et saada tulevaste kultusfilmide kuulsaks võttepaigaks, nagu on ehk Budapest praegu.

Teadjamad on kokku arvutanud, et kuu ja peale vältav võtteperiood jätab Eestisse 16 miljonit eurot ning toidab tulevikus pikalt turismiäri. On ju üldteada, kuidas fännid käivad üle ilma menukite võttepaiku kummardamas.

Siiani on üle endise suure kodumaa inimesi, kes tulevad veel 40 aastat hiljem Tallinna otsima Andrei Tarkovski kuulsas filmis «Stalker» nähtud kohti.

Lühiksese ajaga on «Tõe ja õiguse» tarbeks püsti pandud filmi-Vargamäe talukompleks Võrumaal Rõuge kandis muutumas kuumaks siseturismiatraktsiooniks.

Ent näiteid pole vaja kaugelt otsida. Minu koduses Esnas, Eesti kuulsaimas bussipeatuses, on läbisõitjad juba aastaid käinud «Naabriplika» seriaali napsilembelisi tegelasi jäljendades pilte klõpsimas.

Ent mis me jagame laskmata karu nahka. Tulgem tagasi selle juurde, et filmimeeskonnal on juulis vaja Laagna teed kuuks ajaks võteteks sulgeda.

Kui eelmine linnapea Taavi Aas olnud lahke, siis praegune Tallinna raad puksib vastu ega näe võimalust Lasnamäge nii kauaks muust linnast ära lõigata. Mingi Hollywood neile juba tingimusi ei dikteeri, kumab linnaisade väljaütlemistest.

Lasnamäel on kaalukeele jagu valijaid, kelle soosingu kaotamisega järgmistel valimistel aina hapramaks muutuva ainuvõimuga linnavalitsus riskida ei saa. Nii on paratamatu, et isegi kui linnalt jah-sõna tuleb, tehakse enne rohkem kui rubla eest poliitilist sõud.

Kui aga valija Lasnamäel on hetkelise ebamugavuse pärast tige, võib linnavõim vabalt hukata hüve, mida filmitööstuse vägevad on valmis meie riigi majandusele pakkuma.

Pealegi. Kes ütleb, et nad filmis ikka Eestit heas valguses näitavad? Linnapea Mihhail Kõlvart kahtleb ka selles.

Eks vandunud Kasahstani juhid Briti näitleja ja režissööri Sacha Baron Coheni omaaegse hiti «Borat» linastumise järel tuld ja tõrva riigi naeruvääristamise pärast.

Eestiski põetakse, mida teised meist arvavad. Üks anekdoot jutustab loo, kuidas loomaaias elevandipuuri ees seisev eestlane murrab pead, mida suur loom temast arvab.

Meenub, et mitmest Briti viimase aja popist seriaalist on eestlase tegelaskuju läbi vilksatanud ikka seoses Ida-Euroopa allilmaga.

«Teneti» täpsem sisu on siiani hästi hoitud saladus. Mida see Nolan on Eesti kohta stsenaariumi ikka kirjutanud? Küsimus jääb kripeldama kuni esilinastuseni.

Üks kivi on juba südamelt langenud. Täna võib pisut kergemini hingata, sest selgunud on, et üks võttepaikadest, räämas ja lagunev linnahall, muundub Ukraina rahvusooperiks Kiievis ega seostu filmis Eestiga.

Ju võivad skeptikud edasi norida, kas Nolani uus film lööb läbi sama edukalt, kui tema eelmised filmid.

Kas James Bondi, Jason Bourne'i või «Võimatu missiooni» Ethan Hunt’i kõrvale mahub spioonidest veel midagi sama hoogsat ja filmipublikut hullutavat?

Maailma autoriteetseima filmiandmebaasi IMBd hinnangul on alates filmilindi leiutamisest üle ilma üles võetud jämedalt 307 000 mängufilmi.

Tänapäeval vändatakse aastas juba üle 10 000 mängufilmi. Enamikust sellest massist ei tea me midagi.

Eesti filmiinstituudi aastaraamatute andmeil panustas Eesti üleilmsesse statistikasse kümme ühikut mängufilmi aastas. Sinna hulka on loetud ka koos välismaalastega tehtud filmid. Silmadega üle nimekirja libistanud, tõdesin, et pole pooli neist näinud.

Aga mis siis. Meelelahutustööstus on vaieldamatult maailma üks mõjukamaid majandusharusid ning kui meil õnnestub väikegi viil sellest oma hommikuse teetassi kõrvale haugata, siis väikesele riigile on see ikkagi kopsakas raha.

Pealegi on meil võimalik tulevikus pürgida Guinnessi rekordite raamatusse kui esimene rahvus maailmas, kes viimse põlvepikku poisikeseni on filmis mänginud. Kui iga järgmise hiti ülesvõtuks on massistseenidesse jälle vaja tuhandet inimest, siis juba 1300 filmi pärast oleme kõik vähemalt korra kinolinal vilksatanud.

Kirjanik Ernest Hemingway märkas kunagi igas sadamas eestlast. Saagu edaspidi olema eestlane igas Hollywoodi kassahitis. Kuuks ajaks Lasnamäe peatamine pole ju selle eesmärgi saavutamiseks üldse suur sissemakse.

Kui president kuulutaks välja uute sõnade leidmise sõnause, siis pakuksin pähe turgatanud uudissõna - nolaneerimine, mis iseloomustab Holliwoodi filmivõtete ümber Tallinnas käivat kõvat kammajaad. Kõlvar nolaneerib Laagna kanaliga. Delfi nolaneerib linnahalli juures. Nolan nolaneerib Lasnamäed.

https://jarvateataja.postimees.ee/6705842/lasnamae-anna-hollywoodile-teed