Olen järvakas Järva vallast

Järgmisel nädalal saan sarnaselt 10 tuhande teise järvakaga ulatada vastutulijale käe öeldes: „Tere, mina olen Urmas Glase, Järva vallast Järvamaalt.“ See kõlab sama suureliselt nagu Vestmann Vestmanni uulitsast, kui Eduard Vilde tuntuks kirjutatud Pisuhända meenutada.

Tunnistagem, seni maakonna liidri tiitli pärast rivaalitsenud Paide ja Türi, kah Järvamaalt, kõlavad nüüd Järva valla kõrval sootuks kahvatumalt. Ent jätkub neidki, kes nimetavad vabatahtlikult-vägisi liituma surutud Järva omavalitsust kolhoosiks ja koledaks soolikaks ning pannud siunama valitsust ja seniseid vallavõime.

Nädalapärast saab minust topeltjärvakas! Foto: Ants Leppoja

Ei saa eitada, et haldusreformi ettevalmistamine on rohujuure tasandil tekitanud pingeid ja viimase aastaga on Järva valla mõneski nurgas inimsuhteid läinud sõlme. Hoobi on saanud usk, et keskvõimu sekkumata saab kogukond oma elu-olu maal ise korraldada.

IT-inimestel on tavaks öelda, et kui süsteem on kokku jooksnud, tuleb teha restart. Uue lehe pööramise asemel viibutavad kibestunumad tänini rusikat kõigi suunas, kes muutustega on leppinud ja otsivad teed, kuidas uus omavalitsus toimivana üles ehitada.

Mulle on sümpaatsed ameerika kirjaniku Kurt Vonneguti ülestähendatud sõnad: „Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nende vahel alati vahet teha.“

Olen nõus, et pole kergete killast ülesanne saada seitse omaette olema harjunud valda üheks kokkuhoidvaks kogukonnaks. Mis viga on naabritel Paidel või Türil paar väiksemat valda alla neelata? Ehk piisab Türi Rahvalehte ja Paide Linnalehte paarsada eksemplari juurde trükkida ja asi vask.

Seitsmest enam-vähem sarnasest masinaklassist Järvamaa väikevallast ühe suure kokku sulatamine on vaat, et keerulisem, kui Damaskuse terasest mõõga sepistamine.

Õigupoolest pole ukse ees seisvate valimistega võimule pürgijatel tarvis lubada kellelegi pudrumägesid ja piima jõgesid. Inimeste mured on sageli üsna lihtsad: pääseda ühistranspordiga kodust välja tööle, arstile ja kooli, või et talvel oleks teed läbitavad vms.

Küllap mitte väga kauges tulevikus tuleb üle vaadata, et koolide, lasteaedade ja teiste hallatavate asutuste töö vastaks uues vallas väljakujunevatele vajadustele, kui juhuvalikuna  uut hindamist ootavale mõnele elukorralduse tahule osutada ning jätkate sama teistes omavalitsuse egiidi all olevates valdkondades.

Pole pääsu, järvakad peavad oma vallas koos kokku leppima uue omavalitsuse vaimus ja näos ja tegudes, et seejärel käsile võtta maine välise ülesehitamise.

Peaasi, et Järva valla juhtimine ei kujuneks väikse priviligeeritud klubi siseasjaks, vaid otsuste eel peetakse oma inimestega nõu ja arvestatakse ettepanekuid. Küllap leidub siis minu kõrval teisigi, kes ajavad rinna kummi ja ütlevad kõlava häälega: „Ma ole Järva vallast, Järvamaalt!“