Keset ülestõusmispühi põrgatas mitu minu head hiidlastest sõpra sotsiaalmeediasse emotsionaalseid sajatusi taaskord katkenud praamiühenduse kohta ning kutsus andma allkirja majandus- ja taristuministri umbusaldavale petitsioonile.
Minuga jagatud umbusaldav pöördumine algas sõnadega: «Toeta, kui vöid!» Hiidlased peavad madalveega praamide kuivalejäämise eest vastutavaks just minister Simsoni, viimane jälle viitab eelkäija Kristen Michalile. Hiidlaste mure on tõsine ja olulisem süüdlase otsimisest on praamiliikluses ladusa rütmi taastamine.
 |
| Heltermaa sadam. Foto: Hiiumaa Mudeliklubi |
Kui talvel on ilus ilm, alaneb Läänemere veetase alla kriitilise piiri ning saare ja mandri vahel eluteed lahti hoidvad praamid hakkavad kõhuga Väinamere põhja kraapima ega pääse meretagusele maale ega tagasi.
Ülemöödunud nädalal juhtus see jälle ja praamiliiklus kiratseb siiani. Ühenduse ajutised katkemised ruineerivad Hiiumaa ettevõtteid ja inimesi. Olla ärisid, kes tõmbavad ennast seetõttu koomale, ning inimesi, kes annavad alla ja kolivad saarelt mandrile. Kohalikud näevad, kuidas praamijama saare konkurentsivõimet ja rahvastikku õõnestab ja närib.
No kujutage ise ette siin südamaal, kui peaksime jääma näiteks nädalateks lumevangi ega pääse tööle, kooli, asju ajama või koju. Teeb tuska küll, eriti kui ei tea, millal sama probleem kordub. Hädas inimesel on ükskõik, kas süüdi on rohkem ilmataat või valitsus, rusikat näitab ikka.
Läänemeres on mitu suurt saart, kuhu tänapäeval ei vii silda ja kuhu sõidetakse mandrilt enamasti meritsi, nagu näiteks Bornholm Taanis, Gotland Rootsis, Ahvenamaa Soomes ning Saaremaa ja Hiiumaa Eestis.
Hiiumaa häda on selles, et vett mandri ja saare vahel on kohati mõni meeter, pigem järve sügavusega ning maakoore aeglase kerkimise mõjul väheneb veekiht millimeeter haaval veelgi.
Praamidest saavad Heltermaa ja Rohuküla vahel sõita üksnes mööda inimtekkelist laevateed. Paraku on Rukkirahu kanali süvendus nagu võitlus lohega: raiu maha mitu pead tahes, ikka kasvab uus asemele.
«Merre kraavi kaevamine on lootusetu tegevus,» ütles aprilli alul ETV saates «Ringvaade» ka akadeemik ja merendusteadlane Tarmo Soomere. Hoovused ja laevade sõukruvide võnked ajab kraavi peagi täis.
Viimase viie aastaga olevat merevee tase kukkunud alla laevatatava piiri 37 korral. Ehk süvenda Hiiumaa laevateed Rukkirahu alt palju tahad, garantiid pole, et veetase ikka alla kriitilise piiri ei vaju.
Mandri ja Hiiumaa vahelise laevatatava meretee ajalugu ulatub sajandi taha esimese ilmasõja aegadesse, kui tsaar Nikolai II käsul rajati Rohukülla sadam keskmise suurusega sõjalaevadele, meenutas ajakiri Eesti Loodus 2010. a veebruaris.
Hiiumaa laevatee on nagu sajanditaguse impeeriumi sõjalaevastiku maha jäetud Trooja hobune, mille lõksus nii hiidlased kui ka valitsus siplevad pea igal aastal.
Hilisemad Venemaal loodusele esitatud muidki proovikive, näiteks jõgede tagurpidi voolama panek ja muud ettevõtmised on maksnud kolossaalseid summasid ja olnud enamasti edutud.
Loomulikult elan ma hiidlastele südamest kaasa, kuid pole lõpuni päri mu sõprade arusaamaga, et praeguse majandus- ja taristuministri Simsoni kangutamine pikemas plaanis loodusseadusi muudab ja mere veega täidab. Viimane, kes midagi nii ulatuslikku suutis, oli Jeesus Kristus.
Üks mu vaheda keelega kolleeg prahvatas hiidlaste petitsiooni peale sotsiaalmeedias, et ministri töö pole merre kraavi kaevata või muu mikromänedžmenti puutuv teema, vaid strateegiat ja poliitikat välja töötada ning selle elluviimise eest vastutada.
Iga päev Järvamaalt pealinna vahet lehviva töömesilasena oleksin üsna kuri, kui Tallinna–Tartu maantee talvel lahti hoidmine sõltuks parasjagu valitsevast koalitsioonist, kohalike inimeste petitsioonidest või ametit pidava ministri päevapoliitilisest valikust.
Kui riik on otsustanud, et hiidlased peavad praamiga mandrile saama, siis sõltumata koalitsioonist peab olema antud ametkondadele ülesanne ja tagatud rahastus selle täitmiseks.
20. aprillil sõidab minister Simson hiidlastega rahupiipu tegema ja paberid on ametkondade vahel läinud liikuma, et Rukki kanali süvendus saaks alata ehk varem.
Ent kui loodusega võitlemine võtab pikas perspektiivis riigi rahakoti võhmale, tuleb saarele pääsuks välja mõelda muu, senisest toimivam ja püsivam lahendus.
Andku mulle hiidlased andeks, aga iga-aastane laevatee süvendamine meenutab sõelaga vee kandmist. Tunnistavad petitsiooni autorid ka ise, et jama Hiiumaa praamiühendusega on kestnud aastakümneid.
Nii kahju kui ka pole, jääb Hiiumaa praamiliikluse praegusel viisil jätkumisel alles suur looduslike mõjurite risk ja seda sõltumata ametis olevast valitsuse tegevusest või tegevusetusest.
Akadeemik Soomere vihjas juba mainitud telesaates üsna delikaatselt, et äkki on Hiiumaa praamid antud looduslikesse oludesse lootusetult suured.
No eks olnud mõne aasta eest nende liinile toomine ühe teise tõsise poliitilise vägikaikaveo vili. Kes söandab praegu teha südame kõvaks ja proovib alused välja vahetada loomulikke mereolusid arvestavate vastu, mis ei jääks pidevalt kuivale?
Valitsejad on hiidlastele lubanud tihedamat lennuliiklust ja suuremaid lennukeid. Viimastel nädalatel suurenenud lennureisijate arv näitab, et see meede on alternatiiviks ja abiks.
Grupp ärimehi on tõsiselt võtnuid ette idee ehitada sild Muhumaale ja Saaremaale ning sealt edasi Hiiumaale. See võib võtta küll mitukümmend aastat, aga tajutav samm suunas, mida teistel Läänemere rannikul olevatel saartel on püsiühenduse loomisel juba tehtud.
Olen käinud Rootsi rannikuvetes oleval Ölandi saarel ning kuulnud sealsetelt inimestelt ja näinud oma silmaga, millise arenguhüppe veel mõnikümmend aastat tagasi toona üsna nurgatagusel saarele kuue kilomeetri pikkuse silla ehitus vallandas.
Ent sild võttis Ölandilt Euroopa Liidu silmis saare staatuse ja jätnud ilma saartele mõeldud toetustest. Nii et kaalumise koht.
12 meremiili ületav otsesild Hiiumaale kõlab utoopiliselt, aga olgu mainitud, et maailma pikim meresild on 55 kilomeetrit pikk ja see ulatub Hongkongist Macausse. Iseasi, kas Maarjamaal leidub rahakotti, mis sellise fantaasia tasuvaks hindab. Ent kui unistada, siis juba suurelt.
Ajukurdude liigutamisest pole pääsu mingil juhul. Praegusest punniseisust lahti rebimiseks peaksid riikliku transpordipoliitika ja tegevuste ideoloogid julgema lahti lasta senisest looduse tujudest kammitsetud mudelist ja otsima ajukäärudest XXI sajandisse mõni rohkem sobituv püsivam lahendus.
Hoian hiidlastele pöialt ja loodan siiralt, et nad saavad oma probleemile perspektiivika lahenduse niisamuti nagu meie Järvamaal näeme mõne aasta pärast pealinna viivat kiirteed.
Foto on küll pärit keskonnast puhkaeestis.ee aga foto autor on Hiiumaa Mudeliklubi. :)
VastaKustutaTänan täpsustuse eest. Parandatud!
VastaKustuta