neljapäev, 21. märts 2019

Kevade anno 2019

«Helir-Valdor, lase ruttu üks polka, ma lähen Kaja peikaga breikima!» hüüdis Mart üle riigikogu istungite saali ja lennutas kaabu elegantse kaarega riigikogu esimehe poodiumile nagu Clint Eastwood 1970ndate legendaarsetes vesternides. 

Äsjastel valimistel kasvatas EKRE oma kohtade arvu riigikogus võrreldes nelja aasta tagusega ligi kolmekordseks ja tõstis erakonna parlamendis suuruselt kolmandaks jõuks.

Igati LatiPaci ja rosinatest mustavat saia väärt tulemus.

Edward von Lõngus 2013 Palamuse poe seinal.
 Kelmikas helk silmis, sättis Viljandist pärit pärimusmuusik kandle mugavamalt põlvedele ja nõksatas peaga kujuteldavat tukka üle pea heita.

Pessimistlikumad küsitlused ennustasid Isamaale vaat et valimiskünnise alla jäämist, aga konservatiivse joone hoidmine tasus neilegi ära tosina saadikukohaga.

Helir Valdori sõrmede alt tulevad hoogsad kandlehelid panid Tõukre ja mitme teise kaugema küla poistel ja tüdrukutel jala kaasa lõnksuma sama hoogsalt nagu Patusele Poolele või Helladele Velledele.

«Jäta järele, lase lahti, ei tohi niimoodi, lase lahti!» protestis Jüri kiledalt, kuid halvasti teeseldud solvumisega.

Äkki oli tusatuju ka ehtne, sest peaministripartei eeldatud valimisvõit jäi tulemata ja Keskerakonna peaministritool kõikus kõvasti.

Jüri järgnes Mardile nagu hüpnotiseeritult, et riigi esinduslikemasse saali sobiva siivsa valsi asemel saltosid visata, värskelt vahatatud parketil püherdada ja seninägematuid poognaid võtta, nagu see vahest Misso baaris või mõnes Pärnu äärelinna öölokaalis võiks pähe tulla proovida.

Kalamaja, Viimsi ja Lasnamäe nooblimate istumiskohtadega harjunud Yana, Mihhail, Raimond, Jürgen, Taavi ja teised vaatasid seninägematut tantsupaari silmi pööritades, nagu oleks näinud põrgu eeskojas orgiat pidavaid sortse.

Martin, Jaak, Urmas ja Jaanus ning veel mõni Jüri lähedale hoidev semu elas tuure koguvale simmanile seevastu heatujuliselt naeru kihistades kaasa.

Jevgeni oma sotsiaaldemokraatidega nihutas ennastki tantsuplatsi serva Tiugu kombel lootuses, et ehk ei tule Imelikul ilma temata jälle rehkendus kokku.

Marina upitas spatsiirstokki susata Mardi ja Jüri improviseeritud sõu kodaratesse, aga ürituseks jäi seegi.

Keegi õelusekott tagumisest reast hüüdis, et enne uute tantsupartnerite valimist peaks Jürka Volodjale lubatud kamaaruška tühistama. Öeldu sumbus üldisse melusse ilma, et keegi oleks seda tõsiselt võtnud – vana ja kulunud nali.

Kaja vaatas tükk aega suurte silmade ja kinnise suuga tema ees pingiridade vahel väänlevat paari, enne kui kõnevõime taastus. Olgem ausad, selline kooslus tantsupõrandal on paljude liberaalide õudusunenägu kuubis.

Kaja hõõrus silmi ja näpistas end vargsi, et veenduda ärkvelolekus. Alles paari õhtu eest oli ta Jürile sügavat silma vaadanud ja kutsunud noorhärrat kõigi kuuldes koos üle Kabelimäe vudima.

Reformierakond uskus valimiste võitja õigusega, et tantsukaart on kindlalt nende ridikülis ja kosilaste roll on kannatlikult oodata letti kutsumist.

Kuigi Jüri võttis järelemõtlemiseks aega, tundus, et poiss jääb nõusse ja kaugel see kihluski enam. Nüüd järsku selline korvi andmine ja avalik alandus.

Kalamaja padjaklubi ahmis õhku: ennekuulmatu, et printsessi kosimise asemel tikkus poistebänd esindusareenile omavahel poognaid vedama. Mida Euroopa sedasi Eestist küll arvab?

Kaja ise poleks ehk märganudki, aga terava silmaga kogenud spordimees Jürgen sosistas kõrva, et selline füüsilist pingutust nõudev duett pole spontaanne ja raudselt enne salaja garderoobis kokku harjutatud.

Kaja sisemus pulbitses jõuetust nördimusest. Alles mõni kuu tagasi oli Jüri vana paju all tõotanud, et selle va Mardiga, kes aina punanahkadele valu vannub ja näksivat kutsikat põues kaasas tassib, tema tamasseri raudu näppima ei lähe. Vähemalt sai Kaja Jüri jutust nõndaviisi aru.

Tantsuhoos paar tuhises ennastunustavalt omasoodu mööda saali ringi nagu paela kaotanud õhupall ega märganud samal ajal akselbantidega ehitud ohvitserihärra saatel sisenenud sirge seljaga presidendiprouat. Kõmaki!

Mart sai tekkinud segaduses külakuhjast esimesena jalad alla ja putkas kiirelt riigikogu puhvetisse kiluvõileiba hammustama.

Kersti-tädi tiris Jüri kättpidi saali keskele ja nõudis selgitust: «Mis see Mart sind rebis?»

«Koalitsiooni tegema kutsus,» proovis Jüri ümber suu nutuvõru manada.

Kersti-tädi puuris nõudlikul pilgul saali: «Kuhu see masuurikas läks?"

Äsja plagiaadijamasse sattunud Rainer näitas pintsakuhõlma varjust ebalevalt näpuga puhveti poole. Kersti tuhises viidatud suunas.

«Oh sa juudas!» praalis teisest uksest saali tagasi hiilinud Mart. «Kus Kalamaja hipsterid läksid suitsunurgas meie vabakava peale leili, kukkusid kõigile ja igalepoole südameid kleepima!»

«Sakste pastor Verhofstadt helistas just ja küsis, kas meie lasime liberaalide parve põhja...,» ei jõudnud Mardi uljusest innustust saanud Jüri oma lauset lõpetada.

Koridori mööda hoogsalt lähenev Kersti-tädi kontsaklõbin keeras Jüri suu lukku ja surus Mardi Isamaa fraktsiooni pingi alt varju otsima. «Kuhu Mart läks? Kas ma saan vastust või ei saa?» laksas Kersti-tädi lahtise käega vastu riigikogu kõnepulti.

«Madisson, kuhu läks Mart?» kamandas võbeleva silmalauga Kersti-tädi kleenukese poisi püsti.

«Mina ei tea midagi, mina olin fraktsiooni toas,» kogeles pihtide vahele jäänud vibalik.

Kersti-tädi ajas silmad vidukile, kummardus ja märkas kohe pingi all kössitavat kogu. «Tule välja, ma ütlen sulle!»

«Ma tahan selle hirmsa inimeseloomaga mõni sõna juttu ajada,» teatas Kersti-tädi Marti nattipidi riigikogu juhatuse käärkambrisse lohistades.

Uks nende taga prantsatas kinni sellise pauguga, et piida kõrvalt lendas hiirvaiksesse saali krohvitükke mürinaga, mis on võrreldav kevadise lumelaviiniga Alpides.

«Kas ma ei öelnud piisavalt selgelt, et luban valitsuskõneluste avavalsi Kajal teha?» kostis läbi seina summutatud kõuekõminat.

«Jüri! Jüri! Ära võta seda tänast asja väga südamesse!» hõikas Kaja õhtu hakul Toompealt alla tõttavale poisile järele, proovides varasemale silmaviskamisele uut kaalu anda. «Ma oleks sulle appigi tulnud, aga...»

Olemisse kõrkust kogunud Jüri ajas silmad teatraalselt vidukile ja katkestas Kaja kogelemise justkui noaga lõigates: «Kasi minema!»

Pärast kandvat pausi vaatas Jüri pead üle õla kallutades Kaja poole ja nähvas justkui leebudes: «No eks tule siis!»

Kui ennast kogunud Kaja pea Ratta talu häärberi ukse vahelt teretades sisse pistis, pidi ta istuli kukkuma: Jüri polnud kambris sugugi üksi.

«Tere, tere, kuda sina siia said?» uuris elutoa laual lebavat põhiseadust näppiv Helir-Valdor nurruvalt sulni tämbriga.

Kaja maigutas vastuseks suud nagu kuivale jäänud kala.

«Eks istu,» ütles Jüri nipsakalt ja nihutas laua ääres jõude seisvat kolmandat tooli uksel tammujale lähemale.

«Kas sa pahane oled või?» Jüri hääles oli pilget ja jäisust.

«Ei!» õhkas Kaja ebalevalt kustuv lootus hääles.

«Tule siia, Helir-Valdor mängib sulle kannelt,» sädistas Jüri säravaid silmi ainiti pillimehel hoides märkamata, millal Kaja kibedaid pisaraid alla surudes ukseavalt kadus.

PS! Igasugune kokkusattumus tegelike isikute või aset leidnud sündmustega on juhuslik.

 https://jarvateataja.postimees.ee/6549665/kevade-anno-2019

neljapäev, 7. märts 2019

Valimisvõit alles ootab valitsuseks vormistamist

Teisipäeval veel kord üle loetud hääled ei jäta kahtlusruumi riigikogu XVI koosseisu valimistulemustes – võitjad jäävad võitjateks ja kaotajad kaotajateks, mis sest, et valimiskomisjonil võib kuluda ametlike tulemuste väljakuulutamisele veel mõni nädal.

Meedia on juba pool nädalat üldsust harjutanud mõttega, et Eesti saab ajaloo esimese naispeaministri naispresidendi kõrvale. Maailmas polevat ainsatki riiki, kus mõlemad tähtsad kohad korraga on naiste käes.

Pole taibanud uurida, mida arvavad riigi autoriteetsemad selgeltnägijad matriarhaadi saabumisest, kuid usun, et on veel pisut vara üle 20 000 hääle kogunud Kaja Kallasele peaministri ametinimetusega visiitkaarte trükkida.


Kallase juhitud ja kolmandiku rahvaasemike toolidest hõivanud Reformierakond saab võidukalt valitsusse naasta alles siis, kui tint koalitsioonilepingul on kuivanud.

Partneri või mitme leidmiseks ja valitsuse moodustamiseks on armuaega laias laastus kuu-poolteist. Vaid viljatu poliitilise pulmamängu korral on oht erakorralisteks valimisteks.

Meenutagem, et kuigi Eesti parlamentaarses traditsioonis annab president valimiste võitjale õiguse valitsus kokku panna, pole võitja alati saanud volitusi või suutnud valitsuskoalitsiooni kokkupanekuga hakkama saada.

Näiteks võitis Keskerakond järjest kahed riigikogu valimised: 1999. aastal ja 2003. aastal, aga mõlemal korral on avastanud end opositsioonist. Nii et olukordi, kus midagi läheb vussi ja võit ei vii Stenbocki majja, on küllalt.

Kohalike omavalitsuste valimistel leiab laiemalt kamaluga näiteid, kus valimiste võitja on jäänud loorberitele tulemust nautima, samal ajal on nobedad kaotajad viivitamata seljad kokku löönud ja valijate lemmikul vaiba alt tõmmanud.

Valitsuse moodustamisega on äsja kurja vaeva näinud ka meie naabrid. Rootsis kulus erakondadel läbirääkimistele pisut üle nelja kuu, et saada lõpuks 21. jaanuaril valitsus ametisse.

Kaks päeva hiljem sai pärast 16 nädalat väldanud läbirääkimisi ja ummikusse jõudmisi valitsuse pukki ka Läti.

Innaajal on lambakarjas tavaline, et samal ajal kui talu uhkeim jäär teise sama kange konkurendiga laupu kokku taob lootuses, et voonakestele väe näitamine mõjub, nokitseb mõni kleenukesem tegelane rahulikult uttede selja taga.

Valitsuse moodustamine pole kerge jalutuskäik, vaid peen ja närvesööv töö. Läbirääkimiste vedaja ei saa olla liiga jäik, et vinti üle keerata, ega ülemäära lahke, et lasta ennast ümber sõrme kruttida.

Sestap pani kulme kergitama Kaja Kallase valimisõhtune ütlus «Nüüd hakkab tõeline töö, et saada kokku valitsus ja hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema».

Võitja tundus võidueufoorias unustavat, et kõik potentsiaalsed koalitsioonipartnerid on selle nn nõrgamõistusliku valitsuse liikmed ning ennast rumalaks tegemata ühelgi neist pole võimalik eilsetest otsustest lahti öelda.

Reformierakond on ju välistanud ainsa viimaste aastate valitsuskogemusteta EKREga valitsusse mineku tema käremeelsuse tõttu. Seega on neil valida kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsiaaldemokraatide vahel.

Kaks viimast hülgasid Reformierakonna alles kahe ja poole aasta eest ning pole ka viimasel ajal omavahel olnud erilised sõbrad.

Nii on ühisosa leidmiseks vaja kõigil astuda mõni samm tagasi ja enne suu lahtitegemist hingata sügavalt sisse-välja. Koalitsioon eeldab kompromisse ja ei pääse sellest ka valimised võitnud erakond.

Ükski parlamendierakondadest ei meenuta koalitsiooniläbirääkimiste lävel aadlipreilide pansionaati, kus kasvandikud häbelikult pilku maha pöörates kannatlikult seina ääres tantskutset ootavad.

Peaministriportfelli säilitamiseks on Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel vaja näidata initsiatiivi ja selgitada välja, kui suur vastastikune kiindumus on Isamaal ja EKRE-l ning tahe kanda koos senise valitsusjuhiga valitsusevastutust.

Kui veel valimisööl pildusid riigikokku pääsenud erakonnad konkurentide suunas ridamisi programmist nopitud punaseid jooni, millest ei taganeta, siis paari järgnenud päevaga on toon mitu kraadi mahedamaks võetud.

Praegu on leerid võimalikele partneritele jätmas ohtralt vihjeid, kuidas kosilased lakka õige tee leiavad. Seal on puhtad linad kaubategemise ootuses õlgedele laotatud.

On täiesti normaalne, et iga valitsusse ihkav erakond paneb mängu oma parimad sõnaseadmisoskused ja sõjakavalused, et võimalikelt partneritelt endale parimaid tingimusi välja kaubelda.

Sama normaalne on erakondade huvi pääseda valitsusse, et oma programmilisi eesmärke võimalikult suures ulatuses ellu viia ja anda oma liikmetele selleks rakendust. Opositsioonis saab olla lõrisev valvekoer, kuid ei enamat.

Ma ei usu, et ükski koalitsiooni juhtohje hoidev erakond partnereid oma soovi järgi ümber kasvatab või oma tahet kompromissitult peale suruda suudab.

Sellisele kooslusele, kus partnerid on algusest peale rahulolematud ja vimmas, ei saa pikka iga ennusta.

Pigem on kokkulepete võti taluda suutlikkuses partnerit ka neis seisukohtades, mis oma programmiga kõige paremini ei haaku.

Edu erakondadele valimistulemuse valitsuseks vormistamisel.

Loodan, et liit ei tule mitte ainult kokkuleppijatele mugavaim, vaid tõesti selline, mis arvestab võimalikult laia valijate hulga huve sõltumata sellest, millises Eesti nurgas nad elavad.

 https://jarvateataja.postimees.ee/6538727/valimisvoit-alles-ootab-valitsuseks-vormistamist