Teisipäeval veel kord üle loetud hääled ei jäta kahtlusruumi riigikogu
XVI koosseisu valimistulemustes – võitjad jäävad võitjateks ja kaotajad
kaotajateks, mis sest, et valimiskomisjonil võib kuluda ametlike
tulemuste väljakuulutamisele veel mõni nädal.
Meedia on juba pool nädalat üldsust harjutanud mõttega, et Eesti saab ajaloo esimese naispeaministri naispresidendi kõrvale. Maailmas polevat ainsatki riiki, kus mõlemad tähtsad kohad korraga on naiste käes.
Pole taibanud uurida, mida arvavad riigi autoriteetsemad selgeltnägijad matriarhaadi saabumisest, kuid usun, et on veel pisut vara üle 20 000 hääle kogunud Kaja Kallasele peaministri ametinimetusega visiitkaarte trükkida.
Kallase juhitud ja kolmandiku rahvaasemike toolidest hõivanud Reformierakond saab võidukalt valitsusse naasta alles siis, kui tint koalitsioonilepingul on kuivanud.
Partneri või mitme leidmiseks ja valitsuse moodustamiseks on armuaega laias laastus kuu-poolteist. Vaid viljatu poliitilise pulmamängu korral on oht erakorralisteks valimisteks.
Meenutagem, et kuigi Eesti parlamentaarses traditsioonis annab president valimiste võitjale õiguse valitsus kokku panna, pole võitja alati saanud volitusi või suutnud valitsuskoalitsiooni kokkupanekuga hakkama saada.
Näiteks võitis Keskerakond järjest kahed riigikogu valimised: 1999. aastal ja 2003. aastal, aga mõlemal korral on avastanud end opositsioonist. Nii et olukordi, kus midagi läheb vussi ja võit ei vii Stenbocki majja, on küllalt.
Kohalike omavalitsuste valimistel leiab laiemalt kamaluga näiteid, kus valimiste võitja on jäänud loorberitele tulemust nautima, samal ajal on nobedad kaotajad viivitamata seljad kokku löönud ja valijate lemmikul vaiba alt tõmmanud.
Valitsuse moodustamisega on äsja kurja vaeva näinud ka meie naabrid. Rootsis kulus erakondadel läbirääkimistele pisut üle nelja kuu, et saada lõpuks 21. jaanuaril valitsus ametisse.
Kaks päeva hiljem sai pärast 16 nädalat väldanud läbirääkimisi ja ummikusse jõudmisi valitsuse pukki ka Läti.
Innaajal on lambakarjas tavaline, et samal ajal kui talu uhkeim jäär teise sama kange konkurendiga laupu kokku taob lootuses, et voonakestele väe näitamine mõjub, nokitseb mõni kleenukesem tegelane rahulikult uttede selja taga.
Valitsuse moodustamine pole kerge jalutuskäik, vaid peen ja närvesööv töö. Läbirääkimiste vedaja ei saa olla liiga jäik, et vinti üle keerata, ega ülemäära lahke, et lasta ennast ümber sõrme kruttida.
Sestap pani kulme kergitama Kaja Kallase valimisõhtune ütlus «Nüüd hakkab tõeline töö, et saada kokku valitsus ja hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema».
Võitja tundus võidueufoorias unustavat, et kõik potentsiaalsed koalitsioonipartnerid on selle nn nõrgamõistusliku valitsuse liikmed ning ennast rumalaks tegemata ühelgi neist pole võimalik eilsetest otsustest lahti öelda.
Reformierakond on ju välistanud ainsa viimaste aastate valitsuskogemusteta EKREga valitsusse mineku tema käremeelsuse tõttu. Seega on neil valida kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsiaaldemokraatide vahel.
Kaks viimast hülgasid Reformierakonna alles kahe ja poole aasta eest ning pole ka viimasel ajal omavahel olnud erilised sõbrad.
Nii on ühisosa leidmiseks vaja kõigil astuda mõni samm tagasi ja enne suu lahtitegemist hingata sügavalt sisse-välja. Koalitsioon eeldab kompromisse ja ei pääse sellest ka valimised võitnud erakond.
Ükski parlamendierakondadest ei meenuta koalitsiooniläbirääkimiste lävel aadlipreilide pansionaati, kus kasvandikud häbelikult pilku maha pöörates kannatlikult seina ääres tantskutset ootavad.
Peaministriportfelli säilitamiseks on Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel vaja näidata initsiatiivi ja selgitada välja, kui suur vastastikune kiindumus on Isamaal ja EKRE-l ning tahe kanda koos senise valitsusjuhiga valitsusevastutust.
Kui veel valimisööl pildusid riigikokku pääsenud erakonnad konkurentide suunas ridamisi programmist nopitud punaseid jooni, millest ei taganeta, siis paari järgnenud päevaga on toon mitu kraadi mahedamaks võetud.
Praegu on leerid võimalikele partneritele jätmas ohtralt vihjeid, kuidas kosilased lakka õige tee leiavad. Seal on puhtad linad kaubategemise ootuses õlgedele laotatud.
On täiesti normaalne, et iga valitsusse ihkav erakond paneb mängu oma parimad sõnaseadmisoskused ja sõjakavalused, et võimalikelt partneritelt endale parimaid tingimusi välja kaubelda.
Sama normaalne on erakondade huvi pääseda valitsusse, et oma programmilisi eesmärke võimalikult suures ulatuses ellu viia ja anda oma liikmetele selleks rakendust. Opositsioonis saab olla lõrisev valvekoer, kuid ei enamat.
Ma ei usu, et ükski koalitsiooni juhtohje hoidev erakond partnereid oma soovi järgi ümber kasvatab või oma tahet kompromissitult peale suruda suudab.
Sellisele kooslusele, kus partnerid on algusest peale rahulolematud ja vimmas, ei saa pikka iga ennusta.
Pigem on kokkulepete võti taluda suutlikkuses partnerit ka neis seisukohtades, mis oma programmiga kõige paremini ei haaku.
Edu erakondadele valimistulemuse valitsuseks vormistamisel.
Loodan, et liit ei tule mitte ainult kokkuleppijatele mugavaim, vaid tõesti selline, mis arvestab võimalikult laia valijate hulga huve sõltumata sellest, millises Eesti nurgas nad elavad.
https://jarvateataja.postimees.ee/6538727/valimisvoit-alles-ootab-valitsuseks-vormistamist
Meedia on juba pool nädalat üldsust harjutanud mõttega, et Eesti saab ajaloo esimese naispeaministri naispresidendi kõrvale. Maailmas polevat ainsatki riiki, kus mõlemad tähtsad kohad korraga on naiste käes.
Pole taibanud uurida, mida arvavad riigi autoriteetsemad selgeltnägijad matriarhaadi saabumisest, kuid usun, et on veel pisut vara üle 20 000 hääle kogunud Kaja Kallasele peaministri ametinimetusega visiitkaarte trükkida.
Kallase juhitud ja kolmandiku rahvaasemike toolidest hõivanud Reformierakond saab võidukalt valitsusse naasta alles siis, kui tint koalitsioonilepingul on kuivanud.
Partneri või mitme leidmiseks ja valitsuse moodustamiseks on armuaega laias laastus kuu-poolteist. Vaid viljatu poliitilise pulmamängu korral on oht erakorralisteks valimisteks.
Meenutagem, et kuigi Eesti parlamentaarses traditsioonis annab president valimiste võitjale õiguse valitsus kokku panna, pole võitja alati saanud volitusi või suutnud valitsuskoalitsiooni kokkupanekuga hakkama saada.
Näiteks võitis Keskerakond järjest kahed riigikogu valimised: 1999. aastal ja 2003. aastal, aga mõlemal korral on avastanud end opositsioonist. Nii et olukordi, kus midagi läheb vussi ja võit ei vii Stenbocki majja, on küllalt.
Kohalike omavalitsuste valimistel leiab laiemalt kamaluga näiteid, kus valimiste võitja on jäänud loorberitele tulemust nautima, samal ajal on nobedad kaotajad viivitamata seljad kokku löönud ja valijate lemmikul vaiba alt tõmmanud.
Valitsuse moodustamisega on äsja kurja vaeva näinud ka meie naabrid. Rootsis kulus erakondadel läbirääkimistele pisut üle nelja kuu, et saada lõpuks 21. jaanuaril valitsus ametisse.
Kaks päeva hiljem sai pärast 16 nädalat väldanud läbirääkimisi ja ummikusse jõudmisi valitsuse pukki ka Läti.
Innaajal on lambakarjas tavaline, et samal ajal kui talu uhkeim jäär teise sama kange konkurendiga laupu kokku taob lootuses, et voonakestele väe näitamine mõjub, nokitseb mõni kleenukesem tegelane rahulikult uttede selja taga.
Valitsuse moodustamine pole kerge jalutuskäik, vaid peen ja närvesööv töö. Läbirääkimiste vedaja ei saa olla liiga jäik, et vinti üle keerata, ega ülemäära lahke, et lasta ennast ümber sõrme kruttida.
Sestap pani kulme kergitama Kaja Kallase valimisõhtune ütlus «Nüüd hakkab tõeline töö, et saada kokku valitsus ja hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema».
Võitja tundus võidueufoorias unustavat, et kõik potentsiaalsed koalitsioonipartnerid on selle nn nõrgamõistusliku valitsuse liikmed ning ennast rumalaks tegemata ühelgi neist pole võimalik eilsetest otsustest lahti öelda.
Reformierakond on ju välistanud ainsa viimaste aastate valitsuskogemusteta EKREga valitsusse mineku tema käremeelsuse tõttu. Seega on neil valida kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsiaaldemokraatide vahel.
Kaks viimast hülgasid Reformierakonna alles kahe ja poole aasta eest ning pole ka viimasel ajal omavahel olnud erilised sõbrad.
Nii on ühisosa leidmiseks vaja kõigil astuda mõni samm tagasi ja enne suu lahtitegemist hingata sügavalt sisse-välja. Koalitsioon eeldab kompromisse ja ei pääse sellest ka valimised võitnud erakond.
Ükski parlamendierakondadest ei meenuta koalitsiooniläbirääkimiste lävel aadlipreilide pansionaati, kus kasvandikud häbelikult pilku maha pöörates kannatlikult seina ääres tantskutset ootavad.
Peaministriportfelli säilitamiseks on Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel vaja näidata initsiatiivi ja selgitada välja, kui suur vastastikune kiindumus on Isamaal ja EKRE-l ning tahe kanda koos senise valitsusjuhiga valitsusevastutust.
Kui veel valimisööl pildusid riigikokku pääsenud erakonnad konkurentide suunas ridamisi programmist nopitud punaseid jooni, millest ei taganeta, siis paari järgnenud päevaga on toon mitu kraadi mahedamaks võetud.
Praegu on leerid võimalikele partneritele jätmas ohtralt vihjeid, kuidas kosilased lakka õige tee leiavad. Seal on puhtad linad kaubategemise ootuses õlgedele laotatud.
On täiesti normaalne, et iga valitsusse ihkav erakond paneb mängu oma parimad sõnaseadmisoskused ja sõjakavalused, et võimalikelt partneritelt endale parimaid tingimusi välja kaubelda.
Sama normaalne on erakondade huvi pääseda valitsusse, et oma programmilisi eesmärke võimalikult suures ulatuses ellu viia ja anda oma liikmetele selleks rakendust. Opositsioonis saab olla lõrisev valvekoer, kuid ei enamat.
Ma ei usu, et ükski koalitsiooni juhtohje hoidev erakond partnereid oma soovi järgi ümber kasvatab või oma tahet kompromissitult peale suruda suudab.
Sellisele kooslusele, kus partnerid on algusest peale rahulolematud ja vimmas, ei saa pikka iga ennusta.
Pigem on kokkulepete võti taluda suutlikkuses partnerit ka neis seisukohtades, mis oma programmiga kõige paremini ei haaku.
Edu erakondadele valimistulemuse valitsuseks vormistamisel.
Loodan, et liit ei tule mitte ainult kokkuleppijatele mugavaim, vaid tõesti selline, mis arvestab võimalikult laia valijate hulga huve sõltumata sellest, millises Eesti nurgas nad elavad.
https://jarvateataja.postimees.ee/6538727/valimisvoit-alles-ootab-valitsuseks-vormistamist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar