Nädal pärast jaani võime kergendatult hingata: tänavu polegi pühade ajal ükski hing läinud ujudes põhja, sõitnud kuulikindlaks joonuna ei ennast ega kedagi teist kasti ega õginud end šašlõkist fataalselt ribadeks.
Nüüdisajal on jaanipäev Eesti riigipühadest vaieldamatult ohtlikem. Iidseid rahvatraditsioone tähistatakse ülimalt enesehävitajalikul viisil, nagu oleksime iidsetele jumalatele veel tänapäevalgi võlgu muistsete paganlike inimohverduste võlad, mida vikatimees käib igal aastal välja nõudmas.
Eks ole üldteada, et jaanipäeva rahvuslikud lemmikspordialad on võtta palju napsi ja kehastuda täispeaga ralliässaks, hullata lahtise tulega, hüpata pea ees tundmatusse veekogusse, kakelda suvaliste tontidega väitsade välkudes ning leebemal juhul parkida vats šašlõkki rebenemiseni täis. Kogu selle tralli taustal kumab olulise mõjutajana läbi alkohol.
Eesti rahvakalendris on jaanipäev teadupoolest olulisim suvine püha, kus tuld tehes kummardati päikest. Jaanilaupäeval tehti sauna ja mekiti selleks puhuks käima pandud õlut, aga meeles peeti ka esivanemaid ja käidi nende haudadel.
Külajaanikul soojendati end tule ääres, söödi, lauldi, kiiguti ja mängiti ning loodeti, et nii talitades tuleb järgnev poolaasta kuni jõuluni kindlasti tervem ja parem.
Esivanemad pidasid tuld pühaks ning keelasid selle ääres vanduda ja riielda, sinna ei tohtinud sülitada ega sodi visata, küll ohverdati lõkkele head-paremat söödavast.
Viimane sajand on jaanipäeva tähistamisse lisanud uusi tahke ja pannud tuhmuma vanu nüansse.
Sada aastat tagasi 23. juunil andsid meie vaarisad praegusel Lätimaal Võnnu all sakslaste Landeswehrile valusalt vastu nina ja kindlustasid noore riigi iseseisvust. Ei maksa unustada, et igal sõjalisel võidul on vere hind.
Eestis hakati riiklikult Võnnu lahingu aastapäeva võidupühana tähistama alles 1934. aastal, põimides uued rituaalid, nagu võidutule läkitamine üle maa, üsna orgaaniliselt jaanipäeva tavadega.
Kui ammustel aegadel koguneti suviseks pööripäevaks pereringi või läideti külaplatsil kogukondlik jaanik, siis tänapäeval tähendab jaanipäeva tähistamine suurt rahvaste rännet ja massiüritusi, kus programmi nurgakivi on endiselt alkoholi siseorganites põletamine.
Hinnanguliselt sõitis eelmisel nädalavahetusel Saaremaale üle 20 000 inimese, ehk leedotuleliste populatsioon kasvatas päevaks-paariks saarel viibiva inimhulga pea poole suuremaks.
Kui eelmisel aastal liigutas kaitsevägi suurõppusel «Siil» paari nädala jooksul 18 000 inimest ja «Kevadtormil» tänavu poole vähemat, siis võite ette kujutada, millises ulatuses manöövri võtsid neil päevil ette ainuüksi Saaremaa vallutajad.
Ent samasugune dessant tabas Pühajärve jaanituld ja hulka väikseimaid jaanipidusid kõikjal üle maa.
Võime kiruda Jevgeni Ossinovskit Lätile kingitud miljonite eest, kuid konjunktuuriinstituut kinnitab, et eestimaalaste alkoholitarbimine vähenes eelmisel aastal kümnele liitrile absoluutalkoholile elaniku kohta, mis on viimase kümnendi väikseim tulemus.
Ehk on siiski midagi enamat kui õnnelike juhuste meeldiv kokkulangevus, et paganlike juurtega suvise pööripäeva tähistades ei jätnud Eestis elu ükski inimhing.
Ometi raporteeris politsei- ja piirivalveamet pühade järel, et läinud reedest kuni esmaspäeva hommikuni tabasid nad üle saja joobes autojuhi, kellest ligi kolmandik oli koguni kriminaalses joobes.
Liiklusõnnetusi oli samal ajal 19 ja neis sai viga 23 inimest. Kuus õnnetust põhjustasid joobes juhid.
Seoses kehalise väärkohtlemisega alustati ligi 40 kriminaalmenetlust. Politseinikud tabasid ka ligi 70 alkoholi tarvitanud alaealist. Nii et eufooriasse langeda pole samuti põhjust - alkoholi mõjuvõim kummitab edasi.
Kipume süüdistama nõukogude aega, et suvise pööripäeva tähistamisest on saanud joomapüha. Ent soomlased lahe teisel kaldal on oma juhannus't tähistades sama pöörased ja loevad pidustuse järel hinge heitnuid halvimal juhul kümnetega.
Irvhambad viskavad nalja, et meie laiuskraadidel polevat pimedatel ja külmadel talveõhtutel võimalik ilma lisakütuseta ellu jääda, unustades, et kanget kraami keetma ja jooma õpetas meid alles paar sajandit tagasi tsaarivõim, mitte karm kliima.
Lõkete süütamisega tähistatakse suvist pööripäeva ka Skandinaavia maades ja Lätis, ometi pole kuulda, et naaberrahvad püha soomeugrilastest pöörasemalt tähistaks.
Raske öelda, kas alkoholihinna kõrgeks ajanud aktsiisid on tänavuste musta kroonika arvude leevendajad.
On ju Läti piirikaubanduse ahvatlus endiselt käeulatuses tunni-paari autosõidu kaugusel.
Näeme peagi, kas alates 1. juulist, mil langeb õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis, tabab Eestit uus lausjoomise vaimustuspuhang.
Riigikogus enne jaani vastu võetud seadus vähendab alkoholiaktsiisi veerandi jagu. Pudeli hinnast haihtuva paarikümne sendiga tekkiv ahvatlus on pannud riigi siseturvalisuse eest vastutajad muretsema.
Päästeameti juht Kuno Tammearu ütles, et Eesti vajab kiiret plaani lausjoomise vähendamiseks, sest viitega politsei ja kiirabi jagatud kogemustele peab ta alkoholi kuritarvitust suureks probleemiks.
Soome kogemusel kasvatab aktsiisi langetamine alkoholi tarbimist ja eksperdid ennustavad Eestile sama saatust.
Märkasin, et ootamata riiklike plaanide ja programmide käivitamist, oli tänavu jaanide ajal ka alkoholivabu jaanipidusid, kus osalejad eelistasid valida selgemat silmavaadet.
Õllevabrikandid kiidavad, et tänavu on jõudsalt kasvanud alkoholivaba kesvamärjukese müük ja populaarsus. Näis, kas aina enam inimesi eelistab ajaviite kõrvale teadlikku alkoholivaba janukustutust või on see aktsiisipoliitika muutusega kaduv pinnavirvendus.
https://jarvateataja.postimees.ee/6716338/tanavune-jaan-halastas-inimeludele
Nüüdisajal on jaanipäev Eesti riigipühadest vaieldamatult ohtlikem. Iidseid rahvatraditsioone tähistatakse ülimalt enesehävitajalikul viisil, nagu oleksime iidsetele jumalatele veel tänapäevalgi võlgu muistsete paganlike inimohverduste võlad, mida vikatimees käib igal aastal välja nõudmas.
Eks ole üldteada, et jaanipäeva rahvuslikud lemmikspordialad on võtta palju napsi ja kehastuda täispeaga ralliässaks, hullata lahtise tulega, hüpata pea ees tundmatusse veekogusse, kakelda suvaliste tontidega väitsade välkudes ning leebemal juhul parkida vats šašlõkki rebenemiseni täis. Kogu selle tralli taustal kumab olulise mõjutajana läbi alkohol.
Eesti rahvakalendris on jaanipäev teadupoolest olulisim suvine püha, kus tuld tehes kummardati päikest. Jaanilaupäeval tehti sauna ja mekiti selleks puhuks käima pandud õlut, aga meeles peeti ka esivanemaid ja käidi nende haudadel.
Külajaanikul soojendati end tule ääres, söödi, lauldi, kiiguti ja mängiti ning loodeti, et nii talitades tuleb järgnev poolaasta kuni jõuluni kindlasti tervem ja parem.
Esivanemad pidasid tuld pühaks ning keelasid selle ääres vanduda ja riielda, sinna ei tohtinud sülitada ega sodi visata, küll ohverdati lõkkele head-paremat söödavast.
Viimane sajand on jaanipäeva tähistamisse lisanud uusi tahke ja pannud tuhmuma vanu nüansse.
Sada aastat tagasi 23. juunil andsid meie vaarisad praegusel Lätimaal Võnnu all sakslaste Landeswehrile valusalt vastu nina ja kindlustasid noore riigi iseseisvust. Ei maksa unustada, et igal sõjalisel võidul on vere hind.
Eestis hakati riiklikult Võnnu lahingu aastapäeva võidupühana tähistama alles 1934. aastal, põimides uued rituaalid, nagu võidutule läkitamine üle maa, üsna orgaaniliselt jaanipäeva tavadega.
Kui ammustel aegadel koguneti suviseks pööripäevaks pereringi või läideti külaplatsil kogukondlik jaanik, siis tänapäeval tähendab jaanipäeva tähistamine suurt rahvaste rännet ja massiüritusi, kus programmi nurgakivi on endiselt alkoholi siseorganites põletamine.
Hinnanguliselt sõitis eelmisel nädalavahetusel Saaremaale üle 20 000 inimese, ehk leedotuleliste populatsioon kasvatas päevaks-paariks saarel viibiva inimhulga pea poole suuremaks.
Kui eelmisel aastal liigutas kaitsevägi suurõppusel «Siil» paari nädala jooksul 18 000 inimest ja «Kevadtormil» tänavu poole vähemat, siis võite ette kujutada, millises ulatuses manöövri võtsid neil päevil ette ainuüksi Saaremaa vallutajad.
Ent samasugune dessant tabas Pühajärve jaanituld ja hulka väikseimaid jaanipidusid kõikjal üle maa.
Võime kiruda Jevgeni Ossinovskit Lätile kingitud miljonite eest, kuid konjunktuuriinstituut kinnitab, et eestimaalaste alkoholitarbimine vähenes eelmisel aastal kümnele liitrile absoluutalkoholile elaniku kohta, mis on viimase kümnendi väikseim tulemus.
Ehk on siiski midagi enamat kui õnnelike juhuste meeldiv kokkulangevus, et paganlike juurtega suvise pööripäeva tähistades ei jätnud Eestis elu ükski inimhing.
Ometi raporteeris politsei- ja piirivalveamet pühade järel, et läinud reedest kuni esmaspäeva hommikuni tabasid nad üle saja joobes autojuhi, kellest ligi kolmandik oli koguni kriminaalses joobes.
Liiklusõnnetusi oli samal ajal 19 ja neis sai viga 23 inimest. Kuus õnnetust põhjustasid joobes juhid.
Seoses kehalise väärkohtlemisega alustati ligi 40 kriminaalmenetlust. Politseinikud tabasid ka ligi 70 alkoholi tarvitanud alaealist. Nii et eufooriasse langeda pole samuti põhjust - alkoholi mõjuvõim kummitab edasi.
Kipume süüdistama nõukogude aega, et suvise pööripäeva tähistamisest on saanud joomapüha. Ent soomlased lahe teisel kaldal on oma juhannus't tähistades sama pöörased ja loevad pidustuse järel hinge heitnuid halvimal juhul kümnetega.
Irvhambad viskavad nalja, et meie laiuskraadidel polevat pimedatel ja külmadel talveõhtutel võimalik ilma lisakütuseta ellu jääda, unustades, et kanget kraami keetma ja jooma õpetas meid alles paar sajandit tagasi tsaarivõim, mitte karm kliima.
Lõkete süütamisega tähistatakse suvist pööripäeva ka Skandinaavia maades ja Lätis, ometi pole kuulda, et naaberrahvad püha soomeugrilastest pöörasemalt tähistaks.
Raske öelda, kas alkoholihinna kõrgeks ajanud aktsiisid on tänavuste musta kroonika arvude leevendajad.
On ju Läti piirikaubanduse ahvatlus endiselt käeulatuses tunni-paari autosõidu kaugusel.
Näeme peagi, kas alates 1. juulist, mil langeb õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis, tabab Eestit uus lausjoomise vaimustuspuhang.
Riigikogus enne jaani vastu võetud seadus vähendab alkoholiaktsiisi veerandi jagu. Pudeli hinnast haihtuva paarikümne sendiga tekkiv ahvatlus on pannud riigi siseturvalisuse eest vastutajad muretsema.
Päästeameti juht Kuno Tammearu ütles, et Eesti vajab kiiret plaani lausjoomise vähendamiseks, sest viitega politsei ja kiirabi jagatud kogemustele peab ta alkoholi kuritarvitust suureks probleemiks.
Soome kogemusel kasvatab aktsiisi langetamine alkoholi tarbimist ja eksperdid ennustavad Eestile sama saatust.
Märkasin, et ootamata riiklike plaanide ja programmide käivitamist, oli tänavu jaanide ajal ka alkoholivabu jaanipidusid, kus osalejad eelistasid valida selgemat silmavaadet.
Õllevabrikandid kiidavad, et tänavu on jõudsalt kasvanud alkoholivaba kesvamärjukese müük ja populaarsus. Näis, kas aina enam inimesi eelistab ajaviite kõrvale teadlikku alkoholivaba janukustutust või on see aktsiisipoliitika muutusega kaduv pinnavirvendus.
https://jarvateataja.postimees.ee/6716338/tanavune-jaan-halastas-inimeludele
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar