«Hei, sina loll blondiin punase tranduleti roolis! Mina ja usun, et veel
paarkümmend inimest, soovime, et see kohv, mille sa Kükitalt kaasa
rabasid sulle vähemalt sülle kukuks!»
Nii kirjutas päev pärast jõulupühi sotsiaalvõrgustikku Tallinna–Tartu maanteel läbi lumesaju koju rühkinud autost noor pereema paarkümmend minutit pärast vahejuhtumit ja lisas postitusele foto sarjatavast autost koos nähtava registrinumbriga.
Vaid neli päeva varem andis ta Facebookis maailmale teada: «Inimesed on ilusad ja head ja mitte keegi ei veena mind vastupidises.»
Kannapöörde naise mõtetes tingis teeäärsest toidukohast maanteele keeranud sookaaslane, kelle manööver sundis niigi aeglaselt liikunud kolonni kokkupõrke vältimiseks pidurdama.
27. detsember 2014.a pärastlõuna Tapa-loobu maanteel.
«Loodan, et ripud kaua siin häbipostis ja tulevikus enne mõtled, kui sead ohtu nii paljude teiste inimeste elu! Teeolud olid ju sellised, nagu nad olid seal...» kõlas emotsioonidest tulvil sissekande lõpp.
Liikluses libastunud naine rippus sotsiaalmeedia võllapuus pisut rohkem kui ööpäeva ning postitust jagati 2500 korda ja korjas 150 peamiselt sapist kommentaari.
Mõni päev hiljem ETVle antud aastalõpuintervjuus rõõmustas president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti edu on selles, et oleme olnud suhteliselt sallivad. Hm...
Ma pole kohtumõistja, et hinnata, kes mida Kükita-loos valesti tegi. Olen päri, et Eesti liikluskultuur vajab üksjagu lihvimist ja paljud roolikeerajad käituvad läbimõtlematult, sageli egoistlikult.
Ent ma ei nõustu, et hakkame liikluskultuuri ravima omakohtuga. Internetisõnumite kiire leviku juures võib igaüks meist kohtuta saada nipsti silmuse kaela ilma, et jõuaks enda kaitseks midagi kosta.
Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent Linnar Priimägi on öelnud, et püramiid paistab kõrvalt kolmnurkne, ent kui tõusta selle kohale, siis nelinurkne. Mõlemal vaated on ühtviisi õiged.
Tihti on liikluses olukorrad samasugused. Osalised arvavad, et nad käitusid õigesti, aga teine pool peab seda valeks. Ühte ärritab rusikat vibutama kehva ilmaga aeglaselt ukerdav sõiduk, teist mööda tuhisev maastikuauto.
Kõik nad hindavad teeolusid, sõiduoskust ja masina libedakindlust enda arvates õigesti. Kuni pole midagi juhtunud, võta kinni, kumb on ohtlikum ja kellel on rohkem õigust või kas üldse keegi eksis.
Isegi hea väljaõppega korrakaitsja ei langeta otsust käigult.
Olen vanas Euroopas liikudes kordi olnud tunnistaja, kui eesõigust omav juht loovutab teed sellele, kel on kõrvalteelt peateele tulles piiratud nähtavus, või aidatakse abivajajat ka siis, kui too isegi teenet ei palu.
See tähendab, et seadusest näpuga järje ajamisest tähtsam võib olla inimlikkus, vastastikune viisakus ja vaade oma ninaotsast kaugemale.
Maanteel kilomeetreid mõõtes meenutan tihti algajatele autojuhtidele loengut pidamas käinud kogenud liiklusinspektori 27 aasta tagust ütlust, et tihti juhtuvad liiklusõnnetused siis, kui eksivad mõlemad pooled.
Ta juhtis tähelepanu, et oma õiguse iga hinna eest taga ajamine on vahest ohtlikumgi kui mõne hooletu eksimus.
Elame kliimavööndis, kus ilm ja liiklusolud muutuvad hetkega. Lihtne on sattuda olukorda, kus õigusest rohkem läheb tarvis analüüsivõimet, tähelepanu ja reaktsioonikiirust, et tervena kohale jõuda.
Jõuluaja pühakojas käigust tasub meelde jätta palvesõnad: «...anna andeks meie võlad nii, nagu meie andestame oma võlglastele...» Ehk vähem viha ning rohkem mõistust ja sallivust uuel aastal, kolleegid autojuhid!
http://www.jt.ee/3044993/print/hei-sina-loll-blondiin
Nii kirjutas päev pärast jõulupühi sotsiaalvõrgustikku Tallinna–Tartu maanteel läbi lumesaju koju rühkinud autost noor pereema paarkümmend minutit pärast vahejuhtumit ja lisas postitusele foto sarjatavast autost koos nähtava registrinumbriga.
Vaid neli päeva varem andis ta Facebookis maailmale teada: «Inimesed on ilusad ja head ja mitte keegi ei veena mind vastupidises.»
Kannapöörde naise mõtetes tingis teeäärsest toidukohast maanteele keeranud sookaaslane, kelle manööver sundis niigi aeglaselt liikunud kolonni kokkupõrke vältimiseks pidurdama.
«Loodan, et ripud kaua siin häbipostis ja tulevikus enne mõtled, kui sead ohtu nii paljude teiste inimeste elu! Teeolud olid ju sellised, nagu nad olid seal...» kõlas emotsioonidest tulvil sissekande lõpp.
Liikluses libastunud naine rippus sotsiaalmeedia võllapuus pisut rohkem kui ööpäeva ning postitust jagati 2500 korda ja korjas 150 peamiselt sapist kommentaari.
Mõni päev hiljem ETVle antud aastalõpuintervjuus rõõmustas president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti edu on selles, et oleme olnud suhteliselt sallivad. Hm...
Ma pole kohtumõistja, et hinnata, kes mida Kükita-loos valesti tegi. Olen päri, et Eesti liikluskultuur vajab üksjagu lihvimist ja paljud roolikeerajad käituvad läbimõtlematult, sageli egoistlikult.
Ent ma ei nõustu, et hakkame liikluskultuuri ravima omakohtuga. Internetisõnumite kiire leviku juures võib igaüks meist kohtuta saada nipsti silmuse kaela ilma, et jõuaks enda kaitseks midagi kosta.
Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent Linnar Priimägi on öelnud, et püramiid paistab kõrvalt kolmnurkne, ent kui tõusta selle kohale, siis nelinurkne. Mõlemal vaated on ühtviisi õiged.
Tihti on liikluses olukorrad samasugused. Osalised arvavad, et nad käitusid õigesti, aga teine pool peab seda valeks. Ühte ärritab rusikat vibutama kehva ilmaga aeglaselt ukerdav sõiduk, teist mööda tuhisev maastikuauto.
Kõik nad hindavad teeolusid, sõiduoskust ja masina libedakindlust enda arvates õigesti. Kuni pole midagi juhtunud, võta kinni, kumb on ohtlikum ja kellel on rohkem õigust või kas üldse keegi eksis.
Isegi hea väljaõppega korrakaitsja ei langeta otsust käigult.
Olen vanas Euroopas liikudes kordi olnud tunnistaja, kui eesõigust omav juht loovutab teed sellele, kel on kõrvalteelt peateele tulles piiratud nähtavus, või aidatakse abivajajat ka siis, kui too isegi teenet ei palu.
See tähendab, et seadusest näpuga järje ajamisest tähtsam võib olla inimlikkus, vastastikune viisakus ja vaade oma ninaotsast kaugemale.
Maanteel kilomeetreid mõõtes meenutan tihti algajatele autojuhtidele loengut pidamas käinud kogenud liiklusinspektori 27 aasta tagust ütlust, et tihti juhtuvad liiklusõnnetused siis, kui eksivad mõlemad pooled.
Ta juhtis tähelepanu, et oma õiguse iga hinna eest taga ajamine on vahest ohtlikumgi kui mõne hooletu eksimus.
Elame kliimavööndis, kus ilm ja liiklusolud muutuvad hetkega. Lihtne on sattuda olukorda, kus õigusest rohkem läheb tarvis analüüsivõimet, tähelepanu ja reaktsioonikiirust, et tervena kohale jõuda.
Jõuluaja pühakojas käigust tasub meelde jätta palvesõnad: «...anna andeks meie võlad nii, nagu meie andestame oma võlglastele...» Ehk vähem viha ning rohkem mõistust ja sallivust uuel aastal, kolleegid autojuhid!
http://www.jt.ee/3044993/print/hei-sina-loll-blondiin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar