teisipäev, 27. oktoober 2015

Hääletaja kolis teepervelt internetti

Kui jätta kõrvale Paide linna väravas tervitav hääletaja skulptuur, pean kõvasti pingutama, et meenutada, millal viimati nägin teepervel tuult ja vihma trotsivaid seiklejaid.
paide.kovtp.ee
Üksikuid vapraid tuleb aeg-ajalt ikka ette, näiteks linnaloaga koju pääsenud sõdurpoisid. Ent vaatepilt, kus Tallinna lennujaama juures püüavad kümned maanteed palistavad inimesed autojuhtide tähelepanu käsitsi maalitud sihtkohasiltidega, on vajunud jäädavalt ajaloo hõlma.
Minu põlvkonna inimestel oli pöidlaküüt liikumisviisina üsna tavaline. Hääletajate kadumisel teepervelt on mitu põhjust. Tänapäevases ühiskonnas on elutempo muutunud kiireks. Moodsates liiklussõlmedes pole jalakäijal tervise huvides enam intensiivse liiklusega teele asja. Mäo ristmik näiteks pole enam koht, kus hoog maha võetakse, vaid seal saab pedaali põhja suruda.
Kahe tundmatu inimese juhuslik kohtumine maanteel polnud alati turvaline. Meediast meenub lugusid, kus hääletaja on autost lahkudes nihverdanud kaasa midagi väärtuslikku või on autojuht keeranud vastu kaasreisija tahtmist metsa vahele.
Sekelduste vältimiseks oli lihtsam olla umbusklik ja hääletajast mööda vaadata või võõrasse autosse mitte ronida.
Võiks arvata, et praegune ühistransport on sedavõrd paranenud, et inimesed pääsevad ladusalt ja soodsalt liikuma ega vaja alterantiive. Suuremate linnade vahel reisides või isegi tõetera selles sees olla – rongid sõidavad aina sagedamini ja kiiremini ning kaugliinid peibutavad euroste piletitega.
Paraku need süstikud kahe linna vahel enamasti ei peatu. Konkurents riigi toetatava reisirongiliikluse ja riigi toetuseta kaugbussiliinide vahel on läinud nii teravaks, et Järvamaal peatuvaid busse jääb aina vähemaks. Ka pole kõik inimesed endale ikka veel  autot soetanud.
Paljud inimesed vaevavad endiselt pead, kuidas ikkagi saada punktist A punkti B. Nii ei tähenda hääletajate tänavapildist kadumine, et tegu oleks väljasurnud liigiga. Tänapäeva hääletaja puudub lihtsalt vajadus hea õnne peale maanteepervele külmetama minna.
Sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustikes ja moodsaid mobiiltelefonirakendusi kasutades saab diivanilt tõusmata  leida endale autoga küüti pakkuv reisikaaslane.
Piisab, kui mõnda teemakohalisse internetikommuuni postitada reisijana oma sõidusoov või autoomanikuna anda teada sõidusuund ja aeg ning reisiseltskond ongi koos.
Eraalgatuslik koopereerumine vähendab liikluskoormust, sest autod ei sõida enam tühjalt ja säästavad loodust, kui ressurssi on kasutatud tõhusamalt.
Sõidukiomanike ja reisijate kodanikualgatuslik interaktiivne koostöö leevendab ilmselgelt tühimikku, mida jätab ühistranspordi suutmatus tagada üle Eesti hästi toimivat liinivõrku.
Paistab, et ka ametnikud on leebunud ega pea seda maksupettuseks või kõlvatuks konkurentsiks ühistranspordiettevõtetele.
Inimestele annab oma sõiduplaanide ühitamine hea võimaluse teha koostööd, tulla hädas olijale vastu, tutvuda uute ja huvitavate inimestega silmast silma.
Autojuhi ja hääletaja kasu on vastastikune: üks saab mugavalt liikuda, teine bensiinikulu paari euroga katta. Et internetis avaldavad pooled oma isiku, langevad ära turvalisusega seotud hirmud.

http://www.jt.ee/3375743/haaletaja-kolis-teepervelt-internetti

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar