«Kus sa minema hakkad? Valimistele või?» küsis perenaine oma ülikonda
pugenud ja õhevil taluõuel tammuvalt kaasalt Ärnilt omaaegses menufilmis
«Siin me oleme».
Samasuguste õhetavate paledega nagu Ärni promeneeris kivisel rannal Tallinnast suvitama tulnud punapeaga päikeseloojangut vaadata, heidavad üksteisele silma Järvamaa omavalitsused.
Peremees, kallis meremees, misasi on parim maailmas? - Siiakala! - Hihii, ma armastan sind nagu siiakala! Kaader filmist Siin me oleme!
Vahelduseks kiigatakse üle Järvamaa piiride ja sealt hõigutakse meie omavalitsustele meelitusi vastu.
Vabariigi valitsus on otsustanud, et aasta pärast tuleb haldusreformi käigus valdadel ja linnadel liituda nii, et üheski omavalitsuses poleks alla 5000 kodaniku.
Kas uue liitvalla otsast teise on 50 kilomeetrit või rohkem, ei oma tähtsust. See tähendab, et peale Türi valla ja Paide linna on kõigil teistel ühinemine niikuinii soolas.
Praegu on ühteheitjatel aega kosjasõite teha oma äranägemise järgi. Vabatahtlikele kokkuminejatele annab valitsus korraliku kaasavara. Hiljem surub riik ripakile jäänud vägisi paari veimevakka kaasa andmata.
Valitsuse piits ja präänik on pannud volikogude silme ette dollarimärgid tiirlema ning naabritele läbirääkimiskutseid saatma ja delegatsioone liigutama.
Järvamaal on üsna keeruline jälgida, kes kellel parasjagu kosjas käib. Sebimine on tihe.
Valla- ja linnajuhid tõmbavad Muhumaa Ärni kombel püksivärvli lõua alla ja lähevad aga valgete villaste sokkide välkudes naabrite manu. Võta sa kinni, kuhu need jutud tüürivad.
Rahvale keerutatakse esialgu Ärni kombel ebalevalt vastata, et inimeses peab köik kaunis olema. Küllap kombitakse pinda ja sobitatakse vaikselt diile.
Lisaks kiikab Türi vald Rapla suunas Käru ning Viljandi poole Võhmat ja Kõo valda. Albust on kuulda mõtet maakonnapiire ületavast Kõrvemaast. Eks Tapale meeldiks Ambla ja Tamsalule Järva-Jaani ehk isegi Koeru. Kui Viljandi suund välja jätta, on tegu omaaegse Järvamaaga.
Kuigi mulle meeldiks, pean siiski ebausutavaks, et mõni ajalooline Järvamaa osa, nagu Aegviidu, Tapa, Tamsalu või Rakke, pöördub tagasi juurte juurde, kui, ehk siis Käru.
Uhkete viljandimaalaste keel ei paindu mitte kuidagi end järvakateks arvama. Ent ma ei imesta, kui mõni meie piirivald pageb Lehtse eeskujul ajalooliselt kodumaalt mõne naabermaakonna suurema rüppe.
Ehk oskab mõni teravama vaistuga selgeltnägija aimata, milline näeb välja Järvamaa kaart 2017. aasta lõpuks. Võimalik, et maakond kui tänapäevane haldusjaotuslik mõiste kaob piiriüleste liitumiste järel üldse käibelt ning maakondlik identiteet vajub tolmu koguma kultuurilukku ja pruunidele siltidele maanteepervel.
Järvamaale tähendab omavalitsuste hulga jõuline kahanemine igal juhul hulk muutusi.
Maavanema unistus liita Järvamaa üheks suureks vallaks on ilus ja idealistlik, kuid tundub täitumatu. Liiga palju on ambitsioone, mis ühe mütsi alla ei mahu. Parimal juhul säilib maakond paari-kolme vallaga praegustes piirides.
Muutuma peab ka omavalitsusliit, mis praegu on 12 omavalitsuse esindajaga mõnus jututuba. Paari-kolme vallaga maakonna omavalitsuste koostöövorm ja ühiste otsuste langetamine on väga konkreetne.
Inimestele on vahest tajutav uute vallakeskuste ja -servade omavahelise suhtluse vajadust peegeldava ühisveondusvõrgu loomine.
Raske on ette kujutada rolli ka maavalitsusele paari omavalitsusega maakonnas.
Uutesse valdadesse valitakse järgmisel sügisel uued volikogud. Kahtlustan, et senise kogukondliku vaimu asemel võtab suurtes volikogudes võimust toompealik erakondlik poliitika.
Kaardipakk mängitakse põhjalikult ringi ja suur hulk seniseid vallajuhte jääb üle. Toole ei jätku.
Koos omavalitsuste liitumiskompamistega on Järvamaal alanud suur poliitiliste jõudude ümbergrupeerimine. Terasem jälgija on aru saanud, et stardipauk 2017. aasta omavalitsuste volikogude valimiseks on juba antud.
Otsa tegi lahti värskelt maakonna sotsiaaldemokraatide ette tõusnud Väätsa vallavanem Lauri Läänemets, kes oma sihi uue suuromavalitsuse juhiks saamiseks selgelt välja ütles.
Mida varem kaardid lauale saavad, seda parem. Ent küllap on sotside leeris veelgi inimesi, kel on sama ambitsioon.
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin andis juba eelmiste valimiste aegu teada, et seab järgmine kord kohalikus poliitikas oma eesmärgid kõrgele. Veel äsja kinnitas ta meedias üle, et plaan on endiselt jõus.
Vaevalt teistegi erakondade maakonnaorganisatsioonide juhid mõttes kahvatumaid plaane mõlgutavad. Usun, et näeme peagi, kuidas ranitsatest järgmised marssalikepid välja otsitakse. Egas Reformierakond, IRL või Keskerakond lahjem saa olla.
Nii tõotavad liitumisläbirääkimised paratamatu kõrvalnähuna poliitikutele tihedat ja halastamatut konkurentsi, et säilitada positsioon pärast liitumisi ja valimisi. Tore oleks, kui see tähendab rohkem avalikke debatte maakonna tuleviku üle.
Kaugemale nägevate vallajuhtide mättalt vaadates on ahvatlus haarata ohjad suur, et leida kosilasi nende omavalitsuste seast, kus koduerakonna toetus on selline, mis annab veenva häältesaagi ka uues volikogus. Naabrite juures tuleb külas tihemini käia juba selle pärast, et oma nimi ja nägu tulevastele valijatele tuttavaks teha.
Siin me oleme! Valla piiri tagused asjamehed hakkavad aina rohkem aiaväravalt aiaväravale käima ja pärima: «Peremees, kallis peremees, misasi on parim maailmas?»
Kui te vastate nagu Ärni, et siiakala, siis nurrub kosilane kaasa: «Hihii, ma armastan sind nagu siiakala!»
Paides paistab, et seniste volikoguerakondade kõrvale on tekkimas mitu erakondadevälist valimisnimekirja ja oma tahavad võtta seni kohalikus poliitikaelus nõrgalt esindatud või esindamata erakonnad.
Uutel tulijatel on raske leida kohapealt puhtaid lehti, keda rahvas tunneb ja kes pole veel poliitikas kaasa löönud. Lihtsam on välja sõeluda ja üle meelitada oma koduerakonnas pettunud poliitikud.
Paide ja Järvamaa pärast näevad vaeva Vabaerakond ja EKRE. Sotside suvel susisema hakanud sisetülid viivad tõenäoliselt osa seniseid staažikaid liikmeid EKRE rüppe. Jaanuari lõpul juba arutati ülekolimist ühise laua taga.
Ei imesta, kui teistestki nn kartellierakondadest on uude leeri ülehüppajaid. Viimased aastad Paide volikogus on näidanud, et poolte vahetus on poliitika igapäevaosa.
Eeloleval reedel on Paides Vabaerakonna raskekahurvägi. Ka neil on pärast edu riigikogu valimistel oluline näidata oma arengut ning leida oma ridadesse rohkem kohalikke inimesi, kes siinsete toetajate hääled kokku korjavad.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni on jäänud veel 20 kuud. Need kosjakuud muudavad Järvamaad rohkem, kui praegu arvata oskame.
http://www.jt.ee/3563985/haldusreform-toob-poolteiseaastase-valimiskampaania
Samasuguste õhetavate paledega nagu Ärni promeneeris kivisel rannal Tallinnast suvitama tulnud punapeaga päikeseloojangut vaadata, heidavad üksteisele silma Järvamaa omavalitsused.
Vahelduseks kiigatakse üle Järvamaa piiride ja sealt hõigutakse meie omavalitsustele meelitusi vastu.
Vabariigi valitsus on otsustanud, et aasta pärast tuleb haldusreformi käigus valdadel ja linnadel liituda nii, et üheski omavalitsuses poleks alla 5000 kodaniku.
Kas uue liitvalla otsast teise on 50 kilomeetrit või rohkem, ei oma tähtsust. See tähendab, et peale Türi valla ja Paide linna on kõigil teistel ühinemine niikuinii soolas.
Praegu on ühteheitjatel aega kosjasõite teha oma äranägemise järgi. Vabatahtlikele kokkuminejatele annab valitsus korraliku kaasavara. Hiljem surub riik ripakile jäänud vägisi paari veimevakka kaasa andmata.
Valitsuse piits ja präänik on pannud volikogude silme ette dollarimärgid tiirlema ning naabritele läbirääkimiskutseid saatma ja delegatsioone liigutama.
Järvamaal on üsna keeruline jälgida, kes kellel parasjagu kosjas käib. Sebimine on tihe.
Valla- ja linnajuhid tõmbavad Muhumaa Ärni kombel püksivärvli lõua alla ja lähevad aga valgete villaste sokkide välkudes naabrite manu. Võta sa kinni, kuhu need jutud tüürivad.
Rahvale keerutatakse esialgu Ärni kombel ebalevalt vastata, et inimeses peab köik kaunis olema. Küllap kombitakse pinda ja sobitatakse vaikselt diile.
Lisaks kiikab Türi vald Rapla suunas Käru ning Viljandi poole Võhmat ja Kõo valda. Albust on kuulda mõtet maakonnapiire ületavast Kõrvemaast. Eks Tapale meeldiks Ambla ja Tamsalule Järva-Jaani ehk isegi Koeru. Kui Viljandi suund välja jätta, on tegu omaaegse Järvamaaga.
Kuigi mulle meeldiks, pean siiski ebausutavaks, et mõni ajalooline Järvamaa osa, nagu Aegviidu, Tapa, Tamsalu või Rakke, pöördub tagasi juurte juurde, kui, ehk siis Käru.
Uhkete viljandimaalaste keel ei paindu mitte kuidagi end järvakateks arvama. Ent ma ei imesta, kui mõni meie piirivald pageb Lehtse eeskujul ajalooliselt kodumaalt mõne naabermaakonna suurema rüppe.
Ehk oskab mõni teravama vaistuga selgeltnägija aimata, milline näeb välja Järvamaa kaart 2017. aasta lõpuks. Võimalik, et maakond kui tänapäevane haldusjaotuslik mõiste kaob piiriüleste liitumiste järel üldse käibelt ning maakondlik identiteet vajub tolmu koguma kultuurilukku ja pruunidele siltidele maanteepervel.
Järvamaale tähendab omavalitsuste hulga jõuline kahanemine igal juhul hulk muutusi.
Maavanema unistus liita Järvamaa üheks suureks vallaks on ilus ja idealistlik, kuid tundub täitumatu. Liiga palju on ambitsioone, mis ühe mütsi alla ei mahu. Parimal juhul säilib maakond paari-kolme vallaga praegustes piirides.
Muutuma peab ka omavalitsusliit, mis praegu on 12 omavalitsuse esindajaga mõnus jututuba. Paari-kolme vallaga maakonna omavalitsuste koostöövorm ja ühiste otsuste langetamine on väga konkreetne.
Inimestele on vahest tajutav uute vallakeskuste ja -servade omavahelise suhtluse vajadust peegeldava ühisveondusvõrgu loomine.
Raske on ette kujutada rolli ka maavalitsusele paari omavalitsusega maakonnas.
Uutesse valdadesse valitakse järgmisel sügisel uued volikogud. Kahtlustan, et senise kogukondliku vaimu asemel võtab suurtes volikogudes võimust toompealik erakondlik poliitika.
Kaardipakk mängitakse põhjalikult ringi ja suur hulk seniseid vallajuhte jääb üle. Toole ei jätku.
Koos omavalitsuste liitumiskompamistega on Järvamaal alanud suur poliitiliste jõudude ümbergrupeerimine. Terasem jälgija on aru saanud, et stardipauk 2017. aasta omavalitsuste volikogude valimiseks on juba antud.
Otsa tegi lahti värskelt maakonna sotsiaaldemokraatide ette tõusnud Väätsa vallavanem Lauri Läänemets, kes oma sihi uue suuromavalitsuse juhiks saamiseks selgelt välja ütles.
Mida varem kaardid lauale saavad, seda parem. Ent küllap on sotside leeris veelgi inimesi, kel on sama ambitsioon.
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin andis juba eelmiste valimiste aegu teada, et seab järgmine kord kohalikus poliitikas oma eesmärgid kõrgele. Veel äsja kinnitas ta meedias üle, et plaan on endiselt jõus.
Vaevalt teistegi erakondade maakonnaorganisatsioonide juhid mõttes kahvatumaid plaane mõlgutavad. Usun, et näeme peagi, kuidas ranitsatest järgmised marssalikepid välja otsitakse. Egas Reformierakond, IRL või Keskerakond lahjem saa olla.
Nii tõotavad liitumisläbirääkimised paratamatu kõrvalnähuna poliitikutele tihedat ja halastamatut konkurentsi, et säilitada positsioon pärast liitumisi ja valimisi. Tore oleks, kui see tähendab rohkem avalikke debatte maakonna tuleviku üle.
Kaugemale nägevate vallajuhtide mättalt vaadates on ahvatlus haarata ohjad suur, et leida kosilasi nende omavalitsuste seast, kus koduerakonna toetus on selline, mis annab veenva häältesaagi ka uues volikogus. Naabrite juures tuleb külas tihemini käia juba selle pärast, et oma nimi ja nägu tulevastele valijatele tuttavaks teha.
Siin me oleme! Valla piiri tagused asjamehed hakkavad aina rohkem aiaväravalt aiaväravale käima ja pärima: «Peremees, kallis peremees, misasi on parim maailmas?»
Kui te vastate nagu Ärni, et siiakala, siis nurrub kosilane kaasa: «Hihii, ma armastan sind nagu siiakala!»
Paides paistab, et seniste volikoguerakondade kõrvale on tekkimas mitu erakondadevälist valimisnimekirja ja oma tahavad võtta seni kohalikus poliitikaelus nõrgalt esindatud või esindamata erakonnad.
Uutel tulijatel on raske leida kohapealt puhtaid lehti, keda rahvas tunneb ja kes pole veel poliitikas kaasa löönud. Lihtsam on välja sõeluda ja üle meelitada oma koduerakonnas pettunud poliitikud.
Paide ja Järvamaa pärast näevad vaeva Vabaerakond ja EKRE. Sotside suvel susisema hakanud sisetülid viivad tõenäoliselt osa seniseid staažikaid liikmeid EKRE rüppe. Jaanuari lõpul juba arutati ülekolimist ühise laua taga.
Ei imesta, kui teistestki nn kartellierakondadest on uude leeri ülehüppajaid. Viimased aastad Paide volikogus on näidanud, et poolte vahetus on poliitika igapäevaosa.
Eeloleval reedel on Paides Vabaerakonna raskekahurvägi. Ka neil on pärast edu riigikogu valimistel oluline näidata oma arengut ning leida oma ridadesse rohkem kohalikke inimesi, kes siinsete toetajate hääled kokku korjavad.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni on jäänud veel 20 kuud. Need kosjakuud muudavad Järvamaad rohkem, kui praegu arvata oskame.
http://www.jt.ee/3563985/haldusreform-toob-poolteiseaastase-valimiskampaania
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar