Klounimaskiga kosilane pole hinnas

Ööl vastu eilset lõppes kuid kulmineerunud lahing Toompea pärast, kus kõige priskema noosi võtsid oodatult üksteisele jõuliselt vastandunud kollased ja rohelised titaanid. Nüüd kandub võimuheitluse kõmin Stenbocki majja.
Kas valitsuskabineti ovaalse laua ääres võtab koha sisse tõenäolisimaiks peetav ja senise valitsuskursi jätkuks kõige turvalisem Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi kooslus või mõni teine ja vürtsikam kombinatsioon, selgub lähinädalatel.
Üks on kindel: pärast Vabaerakonna ja konservatiivide riigikogusse pääsu on Eesti riigi poliitiline elu oluliselt värvikam ja emotsionaalsem.
Järvamaalastel tasub rõõmu tunda, et sedapuhku pääses riigikokku järvakaid sama palju kui mulke ehk kolm: Jaanus Marrandi (SDE), Kersti Sarapuu (KE) ja Jaak Madison (EKRE).
Sõltuvalt tulevase valitsuse kombinatsioonidest on jalg parlamendi ukse vahel ka Kristjan Kõljalal (RE), Alo Aasmal (SDE) ja Kaia Ival (IRL).
Riigikogu valimiste taustal on teenimatult varju jäänud Järvamaal eelmisel nädalal antud stardipauk uueks haldusreformi ettevalmistavaks manöövriks. 26. veebruaril otsustas Paide linnavolikogu teha kõikidele maakonna valdadele ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi.

Ambitsioonika ettepaneku siht on moodustada kümmekonna aastaga Eesti südamesse riigi suurima pindalaga konkurentsivõimeline omavalitsus, mille piirid kattuvad maakonna omadega. Maakonna elukorralduses tähendab see väga tõsist pööret.
On huvitav detail, et Paide linnavolinike neljaliikmelises delegatsioonis istuvad läbirääkimiste laua taha Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre ja Kareda vallavanem Kulno Klein.
Korraga kahel pool lauda olemine kätkeb endas rollide konflikti ja paneb küsima, kumma huvide eest rohkem seistakse? Pigem jääb konflikt olemata ja pole raske aimata, millistest valdadest saavad esimesed innukad ühinemisplaani liitlased.
Meenutagem, et ülemöödunud aastal kohalike volikogude valimiste eel oli valdade liitumise teema jõuliselt päevakorral: Koeru käis kosjas Kareda vallal ja viimasele heitsid silma ka Järva-Jaani ja Roosna-Alliku.
Toona sai selgeks, et üksikute valdade liitumine võib olla küll rahaliselt kaval, sest riik toetab igat ühinemist, ent kõige optimaalsem on poolt kuni tervet maakonda hõlmava omavalitsuse loomine.
Paide poolt kumab niigi palju tarkust, et läbirääkimiste delegatsiooni kuuluvad kõikide fraktsioonide esindajad, mis välistab, et eeldatavasti lähinädalatel Paides vahetuv võimukoalitsioon heidab algatuse prügikasti.
Sellele vaatamata arvan, et enamik Järvamaa omavalitsusi suhtub maakonnalinna ettepanekusse kaunis ettevaatlikult. Poolteise aasta jooksul kolmanda linnapea ametisse panek ning selle ümber lahvatavad kired ja tülid pole märk linna stabiilsusest.
Mujal Eestis vaadatakse Paide poliitikutele kui võimuihast pimestunud klounidele, kelle tegevuse kõige selgemini tuvastatav eesmärk on soojade kohtade jagamine.
Tsirkusepealinna tiitel annab kosjaplaanidega naabritele külla minekuks kehva positsiooni: ust näidatakse enne, kui asjani jõutakse.
Paide volikogu fraktsioonid peavad suutma end nii palju kokku võtta, et tõestada esmalt linnakodanikele, seejärel Järvamaa teistele omavalitsustele ja inimestele, et Paide on autoriteetne, liidrirolli kanda jõudev ja sihikindel partner.
Enne kosjaminekut tuleb kodus asjad korda ajada. Muidu on tegu järjekordse surnult sündinud ettevõtmisega.

http://www.jt.ee/3109041/klounimaskiga-kosilane-pole-hinnas