Ajal, mil iga päev üle Vahemere ulpivad tuhanded paadipõgenikud ja nende
edasine saatus kütab debattides kirgi, pagevad tuhanded meie
kaasmaalased mitte üksnes välismaale, vaid ka kodusest mõtteruumist.
Kordan üle, et ma ei pea silmas kohvrite pakkimist, vaid emotsionaalset pagemist erakondade selja tagant, keda seni on harjutud toetama.
Valija ei halasta ega andesta. Kui keegi jamaga tegeleb, laseb ta erakonna seljatagant jalga. (Joonistus on minu)
Juhtus Eesti poliitikas tavatu: uus valitsus kaotas ametis oleku esimese kuuga valijate enamuse soosingu. Ei meenugi, millal parempoolsete kogutoetus viimase 25 aasta jooksul nii madal on olnud.
Toetajate pagemise taga on pettumus, lootuse kaotus paranemisele ja usk, et uued lemmikud on paremad.
Poliitilisel rahvaste rändel on seni olnud kaks lainet. Esimene suurem ümberrivistumine algas pool aastat enne valimisi, kui kirgi küttis kooseluseaduse vastuvõtt, õigemini selle peaaegu olematu sisuline ja loosungivaba seletamine ühiskonnale.
Toonastest parlamendierakondadest kaotasid sotsid selle ajaga oma toetajatest veerandi ja kui võrrelda aastataguste reitingutega, siis isegi rohkem kui kolmandiku.
IRLi selja tagant kadusid kuue kuuga pisut vähem kui pooled valijatest. Seevastu Reformierakonna ja Keskerakonna valijad jäid iidolitele truuks.
Valijate ümberrivistumiseks andis võimaluse uue erakonna – värsket poliitilist kultuuri lubanud Vabaerakonna areenile tulek ja EKRE jõuline astumine poliitilise skaala konservatiivsele tiivale.
Uuesti läksid valijad rändama valimiste järel kargel kevadel, kui uue valitsuse koalitsioonilepingust selgus, et valimised oli võitnud erakond, kes enne lubas valijatele seda, mida nemad tahtsid, ja hakkas hiljem jõuliselt dikteerima partneritele ja ühiskonnale seda, mida ise tahtis.
Taaskord olid võimulolijad inimesed jätnud selgete põhjendusteta ja publik võttis seda kui hääle väljapetmist. EMORi uuringu andmetel kukkus Reformierakonna toetus valimiste järel 28 protsendilt 19 protsendile ehk kolmandiku ja koalitsioonipartner IRLil 10 protsendilt 8 protsendile. Vaid sotsidel õnnestus koalitsioonikaaslastele vastuporisemisega toetust protsendi jagu 17ni kasvatada.
Valijatele meeldib tasakaalukas ja argumenteeritud opositsioon maksurallit kruvivast valitsusest rohkem. Vabaerakond on vaikselt ja järjekindlalt oma nägu ja isepäisust säilitades kasvatanud valimiseelse 8protsendise toetuse aprilli lõpuks 18 protsendi peale.
Kummalisel kombel on Keskerakond ilma Savisaareta veelgi populaarsem ja hõivas 26 protsendiga eelistatuima erakonna positsiooni. Nende toetus on 2 protsenti suurem kui valimiskuul.
Kuigi EKRE võttis lärmaka opositsiooniliidri rolli ja tõi tuhanded inimesed aktsiitõusu vastu meelt avaldama, kärpis see nende reitingut hoopis protsendi jagu 8 protsendile.
Viimasel paaril nädalal on valimiste suurimad põrujad sotsiaaldemokraadid ja IRL vahetanud esimehi ning Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna õlul on erakondades mõnda aega kestnud käärimine lõpetada ja taastada poolehoidjate usaldus.
Kuigi Reformierakonna seest kostis hulgaliselt rahulolematust, Taavi Rõivasele alternatiive ei pakutud. Erakonna tagatuba on vankumatu: populaarsust on mõtet timmida valimisteks ja muul ajal tuleb pea hoida külm.
Ilma probleemideta valiti tagasi Vabaerakonna esimees Andres Herkel. Keskerakond ootab juhi valimistega, kuni Edgar Savisaare tervis lubab tal suurele areenile naasta. Ka EKREl pole riigikogusse murdmise rõõmust põhjust kurssi muuta.
Olen kindel, et üksnes juhtide vahetamisest erakondade reitingute parandamiseks ei piisa ja kuni koalitsioon sihte uuesti ringi vaatama ei asu, kahaneb parempoolsete valitsuserakondade kogutoetus veelgi. Ilma rahva usalduseta riiki ei valitse.
http://www.jt.ee/3218049/valijad-pagevad-parempoolsusest
Kordan üle, et ma ei pea silmas kohvrite pakkimist, vaid emotsionaalset pagemist erakondade selja tagant, keda seni on harjutud toetama.
Juhtus Eesti poliitikas tavatu: uus valitsus kaotas ametis oleku esimese kuuga valijate enamuse soosingu. Ei meenugi, millal parempoolsete kogutoetus viimase 25 aasta jooksul nii madal on olnud.
Toetajate pagemise taga on pettumus, lootuse kaotus paranemisele ja usk, et uued lemmikud on paremad.
Poliitilisel rahvaste rändel on seni olnud kaks lainet. Esimene suurem ümberrivistumine algas pool aastat enne valimisi, kui kirgi küttis kooseluseaduse vastuvõtt, õigemini selle peaaegu olematu sisuline ja loosungivaba seletamine ühiskonnale.
Toonastest parlamendierakondadest kaotasid sotsid selle ajaga oma toetajatest veerandi ja kui võrrelda aastataguste reitingutega, siis isegi rohkem kui kolmandiku.
IRLi selja tagant kadusid kuue kuuga pisut vähem kui pooled valijatest. Seevastu Reformierakonna ja Keskerakonna valijad jäid iidolitele truuks.
Valijate ümberrivistumiseks andis võimaluse uue erakonna – värsket poliitilist kultuuri lubanud Vabaerakonna areenile tulek ja EKRE jõuline astumine poliitilise skaala konservatiivsele tiivale.
Uuesti läksid valijad rändama valimiste järel kargel kevadel, kui uue valitsuse koalitsioonilepingust selgus, et valimised oli võitnud erakond, kes enne lubas valijatele seda, mida nemad tahtsid, ja hakkas hiljem jõuliselt dikteerima partneritele ja ühiskonnale seda, mida ise tahtis.
Taaskord olid võimulolijad inimesed jätnud selgete põhjendusteta ja publik võttis seda kui hääle väljapetmist. EMORi uuringu andmetel kukkus Reformierakonna toetus valimiste järel 28 protsendilt 19 protsendile ehk kolmandiku ja koalitsioonipartner IRLil 10 protsendilt 8 protsendile. Vaid sotsidel õnnestus koalitsioonikaaslastele vastuporisemisega toetust protsendi jagu 17ni kasvatada.
Valijatele meeldib tasakaalukas ja argumenteeritud opositsioon maksurallit kruvivast valitsusest rohkem. Vabaerakond on vaikselt ja järjekindlalt oma nägu ja isepäisust säilitades kasvatanud valimiseelse 8protsendise toetuse aprilli lõpuks 18 protsendi peale.
Kummalisel kombel on Keskerakond ilma Savisaareta veelgi populaarsem ja hõivas 26 protsendiga eelistatuima erakonna positsiooni. Nende toetus on 2 protsenti suurem kui valimiskuul.
Kuigi EKRE võttis lärmaka opositsiooniliidri rolli ja tõi tuhanded inimesed aktsiitõusu vastu meelt avaldama, kärpis see nende reitingut hoopis protsendi jagu 8 protsendile.
Viimasel paaril nädalal on valimiste suurimad põrujad sotsiaaldemokraadid ja IRL vahetanud esimehi ning Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna õlul on erakondades mõnda aega kestnud käärimine lõpetada ja taastada poolehoidjate usaldus.
Kuigi Reformierakonna seest kostis hulgaliselt rahulolematust, Taavi Rõivasele alternatiive ei pakutud. Erakonna tagatuba on vankumatu: populaarsust on mõtet timmida valimisteks ja muul ajal tuleb pea hoida külm.
Ilma probleemideta valiti tagasi Vabaerakonna esimees Andres Herkel. Keskerakond ootab juhi valimistega, kuni Edgar Savisaare tervis lubab tal suurele areenile naasta. Ka EKREl pole riigikogusse murdmise rõõmust põhjust kurssi muuta.
Olen kindel, et üksnes juhtide vahetamisest erakondade reitingute parandamiseks ei piisa ja kuni koalitsioon sihte uuesti ringi vaatama ei asu, kahaneb parempoolsete valitsuserakondade kogutoetus veelgi. Ilma rahva usalduseta riiki ei valitse.
http://www.jt.ee/3218049/valijad-pagevad-parempoolsusest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar