Hiljuti sain tundmatult numbrilt kõne. «Tere, Urmas,» kostus kujuteldava
traadi teisest otsast meeldiv, pisut kohmetunud, mulle tundmatu neiu
hääl.
Ma ei tea, kuhu teie kevadpäikesest paitatud fantaasia liikuma hakkas, kuid ise sain hetk hiljem teada, et helistajat huvitab tükike minu hinge taga olevat metsa.
Hääl torus pikalt ei keerutanud ja tulistas küsimuse küsimuse otsa: «Kas see kinnistu on teie oma? Soovime teilt metsa ära osta! Kuhu võime pakkumise saata?»
Foto: Urmas Glase
«Teate, see on minu lapsepõlvemets, majanduslikult väheväärtuslik, kuid minu jaoks hinnalistest mälestustest ja emotsioonidest tulvil. Kas te suudate seda kõike kinni maksta,» küsisin vastu. Minu hull jutt ajas näitsiku kauplemistuju ruttu ära.
Mõne nädala jooksul sain teistelt tüdrukutelt teistest firmadest veel paar sama sisuga kõnet. Ükski neist ei olnud nõus minu mälestusi tihumeetri hinnaga mõõtma.
Mind jäeti rahule, kuid seejärel võeti ette abikaasa, kes on registris kaasomanikuna kirjas. Mõnepäevaste vahedega rippus temagi toru otsas kolm nurujat. Kaasa ajas silmad suureks: «Mis jant selle metsaga on?»
Paari päeva eest käisin naabril külas ja pärisin suusoojaks, et kas talle ka metsa pärast helistatakse. «Vähe sellest, isegi kirju on saadetud,» kuulsin üleaedselt.
Minu metsamehest sõber ütles, et tema lasi helistamise peale uudishimust oma tükile pakkumise teha, kuid isegi pikema tingimise peale ei kerkinud hind kauba vääriliseks. Nad ei teadnud, et vastas on inimene, kes metsandust hästi jagab.
Keskkonnaministeeriumi aasta alguses avaldatud uuring «Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal» ütleb maakatastri ja kinnisturegistri andmetele viidates, et 2015. aastal oli Eestis 107 170 füüsilisest isikust ja 5752 juriidilisest isikust metsaomanikku.
Eestis on kokku 1 065 993 hektarit erametsamaad, millest füüsilistele isikutele kuulub 65 ja juriidilistele isikutele 35 protsenti.
Uuring märkis, et 2014. aastal esitasid metsaomanikud raieks metsateatisi 7,6 protsenti erametsade kogupindalast, mis viitab, et enamik väikseid erametsi on majandamata. Metsatüki väiksus ei võimaldagi metsatööstuslikus tähenduses korralik peremees olla.
Uuring tõdeb ka, et altimad metsamaa müüjad on pärijad. Kes elab maast kaugel, kes pole huvitatud metsa majandamisest või puuduvad selleks teadmised ja oskused.
Suur hulk metsaressursist seisab jõude ning nende omanikel pole aimu, mis sellega peale hakata ning paljud ei tea ka, mis mets ja maa on väärt.
Kui need viimatinimetatud momendid kokku viia, saab selgeks, mis ajab metsaärikaid palderjanijuurt närinud kõutsi kombel iga metsatuka ümber hiilima. Miljon hektarit on üüratu ja ahvatlev lahmakas, mis tekitab kullapalavikku.
Sõber seletas, et riik on metsafirmadele andnud ligipääsu maaomanike registrile. Enda kogemuse ja tuttavatega rääkimise põhjal võib arvata, et varem või hiljem kammivad vahendajad läbi kõik erametsaomanikud.
Metsamaterjali hinnad on praegu niigi madalad. Äriloogika ütleb, et osta siis, kui kaup odav ja tee see rahaks, kui hind tõuseb. Seega on praegu soodne aeg metsa investeerida.
Äriskeem metsamaa turule sikutamiseks on lihtne. Omanikule pakutakse metsa reaalselt nägemata hektarite järgi hinda, tõenäoliselt madalat. Kui olete nõus metsa poolmuidu ära andma, pakub vahendaja teie metsatüki edasi mõnele ülesostjale ning paneb vaheraha oma tasku.
Arvestades telefonikauplejate hulka ja aktiivsust võib arvata, et äri töötab. Eks passiivsele metsaomanikule ole ahvatlev, et keegi vabastab hulgast tülikatest toimingutest ja jätab veel kenakese rahapakigi lauanurgale.
Kellel saab midagi vastu olla metsamajanduse kvaliteedi tõusule ja metsade tervise parandamisele?
Küll soovitan metsaomanikel enne pealtnäha lahke pakkumisega nõustumist mõne asjatundjaga nõu pidada, et mitte oma esivanematelt päritud varandus klaashelmeste eest vahendajatele loovutada.
http://jarvateataja.postimees.ee/3634247/vahendajad-piidlevad-metsa-kui-palderjanised-koutsid
Ma ei tea, kuhu teie kevadpäikesest paitatud fantaasia liikuma hakkas, kuid ise sain hetk hiljem teada, et helistajat huvitab tükike minu hinge taga olevat metsa.
Hääl torus pikalt ei keerutanud ja tulistas küsimuse küsimuse otsa: «Kas see kinnistu on teie oma? Soovime teilt metsa ära osta! Kuhu võime pakkumise saata?»
«Teate, see on minu lapsepõlvemets, majanduslikult väheväärtuslik, kuid minu jaoks hinnalistest mälestustest ja emotsioonidest tulvil. Kas te suudate seda kõike kinni maksta,» küsisin vastu. Minu hull jutt ajas näitsiku kauplemistuju ruttu ära.
Mõne nädala jooksul sain teistelt tüdrukutelt teistest firmadest veel paar sama sisuga kõnet. Ükski neist ei olnud nõus minu mälestusi tihumeetri hinnaga mõõtma.
Mind jäeti rahule, kuid seejärel võeti ette abikaasa, kes on registris kaasomanikuna kirjas. Mõnepäevaste vahedega rippus temagi toru otsas kolm nurujat. Kaasa ajas silmad suureks: «Mis jant selle metsaga on?»
Paari päeva eest käisin naabril külas ja pärisin suusoojaks, et kas talle ka metsa pärast helistatakse. «Vähe sellest, isegi kirju on saadetud,» kuulsin üleaedselt.
Minu metsamehest sõber ütles, et tema lasi helistamise peale uudishimust oma tükile pakkumise teha, kuid isegi pikema tingimise peale ei kerkinud hind kauba vääriliseks. Nad ei teadnud, et vastas on inimene, kes metsandust hästi jagab.
Keskkonnaministeeriumi aasta alguses avaldatud uuring «Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal» ütleb maakatastri ja kinnisturegistri andmetele viidates, et 2015. aastal oli Eestis 107 170 füüsilisest isikust ja 5752 juriidilisest isikust metsaomanikku.
Eestis on kokku 1 065 993 hektarit erametsamaad, millest füüsilistele isikutele kuulub 65 ja juriidilistele isikutele 35 protsenti.
Uuring märkis, et 2014. aastal esitasid metsaomanikud raieks metsateatisi 7,6 protsenti erametsade kogupindalast, mis viitab, et enamik väikseid erametsi on majandamata. Metsatüki väiksus ei võimaldagi metsatööstuslikus tähenduses korralik peremees olla.
Uuring tõdeb ka, et altimad metsamaa müüjad on pärijad. Kes elab maast kaugel, kes pole huvitatud metsa majandamisest või puuduvad selleks teadmised ja oskused.
Suur hulk metsaressursist seisab jõude ning nende omanikel pole aimu, mis sellega peale hakata ning paljud ei tea ka, mis mets ja maa on väärt.
Kui need viimatinimetatud momendid kokku viia, saab selgeks, mis ajab metsaärikaid palderjanijuurt närinud kõutsi kombel iga metsatuka ümber hiilima. Miljon hektarit on üüratu ja ahvatlev lahmakas, mis tekitab kullapalavikku.
Sõber seletas, et riik on metsafirmadele andnud ligipääsu maaomanike registrile. Enda kogemuse ja tuttavatega rääkimise põhjal võib arvata, et varem või hiljem kammivad vahendajad läbi kõik erametsaomanikud.
Metsamaterjali hinnad on praegu niigi madalad. Äriloogika ütleb, et osta siis, kui kaup odav ja tee see rahaks, kui hind tõuseb. Seega on praegu soodne aeg metsa investeerida.
Äriskeem metsamaa turule sikutamiseks on lihtne. Omanikule pakutakse metsa reaalselt nägemata hektarite järgi hinda, tõenäoliselt madalat. Kui olete nõus metsa poolmuidu ära andma, pakub vahendaja teie metsatüki edasi mõnele ülesostjale ning paneb vaheraha oma tasku.
Arvestades telefonikauplejate hulka ja aktiivsust võib arvata, et äri töötab. Eks passiivsele metsaomanikule ole ahvatlev, et keegi vabastab hulgast tülikatest toimingutest ja jätab veel kenakese rahapakigi lauanurgale.
Kellel saab midagi vastu olla metsamajanduse kvaliteedi tõusule ja metsade tervise parandamisele?
Küll soovitan metsaomanikel enne pealtnäha lahke pakkumisega nõustumist mõne asjatundjaga nõu pidada, et mitte oma esivanematelt päritud varandus klaashelmeste eest vahendajatele loovutada.
http://jarvateataja.postimees.ee/3634247/vahendajad-piidlevad-metsa-kui-palderjanised-koutsid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar