Ma ei imesta, kui ühel kenal päeval mõni terve elu ontlikult elanud
eakas võtab teadlikult ette jõletu teo, mis viib ta elupäevade lõpuni
trellide taha.
«Miks peaks üks täie mõistusega inimene seda tegema?» hüüate õhku ahmides.
Olen kaugel, et pahategusid õigustada või heaks kiita. Ometi tuleb möönda, et nii kummaline, kui see ka ei tundu, siis just kainelt ja majanduslikult kalkuleerides selline samm astuda võidaksegi.
Neil päevil alustab tööd uus, 1208 kohaga Tallinna vangla, Tartu ja Jõhvi vangla ees Eesti suurim hotell. Tõsi, rangelt turvatud ja valvatud.
Varjamatu uhkusega on värskelt valatud betoonkuup kuulutatud Euroopa moodsaimaks vanglaks.
89 miljonit eurot maksma läinud kinnimaja hinnatakse vaat et Eesti ajaloo suurimaks ehitusprojektiks. Mõne nädala eest kuulutas justiitsministeerium nüüdisaegsete ehitiste ja tehnoloogiliste lahendustega vangla tunnustavalt haldusala aasta projektiks.
Käisin eelmisel kuul uut vangimaja ka uudistamas. Tulevastele asukatele on plussiks prii ülalpidamine koos sooja toa, avara spordisaali ning võimalusega õppida ja lugeda.
Miinuseks on ilmselt kitsukesest Rootsi kardinatega aknast avanev kehv vaade, piiratud liikumisvabadus ja kõhedakstegevad naabrid.
Justiitsministeeriumi andmetel on uues vanglas ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu 1417 eurot kuus.
Seda on mitusada eurot rohkem, kui on järvaka keskmine palk, ja ainult pisut vähem, kui teenib keskmiselt harjumaalane või tallinlane.
Paari päeva eest lugesin uudist Luisanne'i ülikooli uurimusest, mis 2015. aasta andmetele tuginedes ütleb, et Eestis on 100 000 elaniku kohta 210,3 vangi.
Seda on 30 protsenti vähem kui kümme aastat varem, kuid ikkagi Euroopa Liitu silmas pidades palju.
Euroopa Liidu riikides on rohkem vange üksnes Leedus ja Lätis. Näiteks naaberriigis Soomes istub kinni 54,8 inimest 100 000 kohta. Hollandis on neid veelgi vähem.
Vaevalt kedagi lohutab, et Venemaa kurikuulus vanglate süsteem neelab Eesti omast üle kahe korra rohkem inimesi.
Eesti vanglates istub jämedalt 2600 vangi. Kolmes Eesti piirkondlikus vanglas koos uue Tallinna vanglaga on kohti 3276 kinnipeetavale. Seega on üle 600 koha jõude.
Võite ette kujutada, mis tundega loeb nõks üle 400
euro kuus pensioni saav pensionär riigiisade uhkusest vangidele loodud
suurepärase meeleparandusliku keskkonna üle, millele riik kulutab vangi
kohta kuus üle kolme korra rohkem, kui maksab eakale pensioniks.
Hullem veel, kui meie kujuteldav eakas on tervisega kimpus ega tule enam igapäevaeluga toime või on voodihaige ja vajab hoolekandeteenust.
On ebaõiglane, et hoolekoduasuka ülalpidamiskulud on poole väiksemad kui vangla leivale saadetul ja needki ületavad kõrges kaares hoolealuse sissetuleku.
Kui pensionärina kalkuleerida, kas tunda piinlikkust väikse pensioni ja laste kaela peal olemise pärast või lasta riigil elu samasuguste askeetlike seinte vahel poole suuremas summas kinni taguda, siis on argument vanglaväärilist kurja teha täiesti olemas.
Ühiskonna kaalud on ilmselt taatlemata, kui riik tagab seaduste ja ligimese tervise ning vara vastu käe tõstnule heaolu, aga elu loojangul eakas peab ülimale säästurežiimile timmitud hoolekodudes siit ilmast pääsu ootama.
Riigikogu vaeb praegu pensionireformi, mis tööstaaži arvestades vähendab madala- ja kõrgepalgaliste pensioni vahet.
Juhul kui reformikava saab parlamendis heakskiidu, hakatakse uue valemi järgi pensione arvestama 2021. aastast ja praegustele pensionäridele muudatus ei laiene.
Arvatavasti ei tule reformitud pension iialgi nii suur, et ka tulevikus kataks hoolekandevajadusega inimesele oma kasvanud kulude katmisel majanduslikult toimetuleku.
Nii peavad ka tulevikupensionärid hoidma kõvasti pöialt, et tervis peaks hoolekandeteenust vajamata viimase hingetõmbeni vastu, aga see ei pruugi nii lihtne olla.
Nagu kirjutab esmaspäevane Eesti Päevaleht, on tänapäevane meditsiin toonud kaasa ebainimlikult pika suremise.
Jääb üle nõustuda lehe tõdemusega, et ravimatu haiguse intensiivne ravi suurendab ja pikendab inimkannatusi ja valu, ning lisada, et toidab hoolealuse arvel süsteemi kaugast.
Meie riigis on midagi viltu, kui eluloojangu väärika veetmise kulu kontrolli all hoidmise arvestatav variant on kedagi maha lüüa.
https://jarvateataja.postimees.ee/6470287/vangla-kui-muretu-pensionipolve-veetmise-paik
«Miks peaks üks täie mõistusega inimene seda tegema?» hüüate õhku ahmides.
Olen kaugel, et pahategusid õigustada või heaks kiita. Ometi tuleb möönda, et nii kummaline, kui see ka ei tundu, siis just kainelt ja majanduslikult kalkuleerides selline samm astuda võidaksegi.
Neil päevil alustab tööd uus, 1208 kohaga Tallinna vangla, Tartu ja Jõhvi vangla ees Eesti suurim hotell. Tõsi, rangelt turvatud ja valvatud.
Varjamatu uhkusega on värskelt valatud betoonkuup kuulutatud Euroopa moodsaimaks vanglaks.
89 miljonit eurot maksma läinud kinnimaja hinnatakse vaat et Eesti ajaloo suurimaks ehitusprojektiks. Mõne nädala eest kuulutas justiitsministeerium nüüdisaegsete ehitiste ja tehnoloogiliste lahendustega vangla tunnustavalt haldusala aasta projektiks.
Käisin eelmisel kuul uut vangimaja ka uudistamas. Tulevastele asukatele on plussiks prii ülalpidamine koos sooja toa, avara spordisaali ning võimalusega õppida ja lugeda.
Miinuseks on ilmselt kitsukesest Rootsi kardinatega aknast avanev kehv vaade, piiratud liikumisvabadus ja kõhedakstegevad naabrid.
Justiitsministeeriumi andmetel on uues vanglas ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu 1417 eurot kuus.
Seda on mitusada eurot rohkem, kui on järvaka keskmine palk, ja ainult pisut vähem, kui teenib keskmiselt harjumaalane või tallinlane.
Paari päeva eest lugesin uudist Luisanne'i ülikooli uurimusest, mis 2015. aasta andmetele tuginedes ütleb, et Eestis on 100 000 elaniku kohta 210,3 vangi.
Seda on 30 protsenti vähem kui kümme aastat varem, kuid ikkagi Euroopa Liitu silmas pidades palju.
Euroopa Liidu riikides on rohkem vange üksnes Leedus ja Lätis. Näiteks naaberriigis Soomes istub kinni 54,8 inimest 100 000 kohta. Hollandis on neid veelgi vähem.
Vaevalt kedagi lohutab, et Venemaa kurikuulus vanglate süsteem neelab Eesti omast üle kahe korra rohkem inimesi.
Eesti vanglates istub jämedalt 2600 vangi. Kolmes Eesti piirkondlikus vanglas koos uue Tallinna vanglaga on kohti 3276 kinnipeetavale. Seega on üle 600 koha jõude.
Hullem veel, kui meie kujuteldav eakas on tervisega kimpus ega tule enam igapäevaeluga toime või on voodihaige ja vajab hoolekandeteenust.
On ebaõiglane, et hoolekoduasuka ülalpidamiskulud on poole väiksemad kui vangla leivale saadetul ja needki ületavad kõrges kaares hoolealuse sissetuleku.
Kui pensionärina kalkuleerida, kas tunda piinlikkust väikse pensioni ja laste kaela peal olemise pärast või lasta riigil elu samasuguste askeetlike seinte vahel poole suuremas summas kinni taguda, siis on argument vanglaväärilist kurja teha täiesti olemas.
Ühiskonna kaalud on ilmselt taatlemata, kui riik tagab seaduste ja ligimese tervise ning vara vastu käe tõstnule heaolu, aga elu loojangul eakas peab ülimale säästurežiimile timmitud hoolekodudes siit ilmast pääsu ootama.
Riigikogu vaeb praegu pensionireformi, mis tööstaaži arvestades vähendab madala- ja kõrgepalgaliste pensioni vahet.
Juhul kui reformikava saab parlamendis heakskiidu, hakatakse uue valemi järgi pensione arvestama 2021. aastast ja praegustele pensionäridele muudatus ei laiene.
Arvatavasti ei tule reformitud pension iialgi nii suur, et ka tulevikus kataks hoolekandevajadusega inimesele oma kasvanud kulude katmisel majanduslikult toimetuleku.
Nii peavad ka tulevikupensionärid hoidma kõvasti pöialt, et tervis peaks hoolekandeteenust vajamata viimase hingetõmbeni vastu, aga see ei pruugi nii lihtne olla.
Nagu kirjutab esmaspäevane Eesti Päevaleht, on tänapäevane meditsiin toonud kaasa ebainimlikult pika suremise.
Jääb üle nõustuda lehe tõdemusega, et ravimatu haiguse intensiivne ravi suurendab ja pikendab inimkannatusi ja valu, ning lisada, et toidab hoolealuse arvel süsteemi kaugast.
Meie riigis on midagi viltu, kui eluloojangu väärika veetmise kulu kontrolli all hoidmise arvestatav variant on kedagi maha lüüa.
https://jarvateataja.postimees.ee/6470287/vangla-kui-muretu-pensionipolve-veetmise-paik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar