Raha ei ole, on, ei ole

Linnakodanikele jäi Paide linnakassa seisust üsna nadi mulje, kui linnapea Alo Aasma viitas traditsioonilist aastalõpuvastuvõttu ära jättes rahapuudusele ja maksmata arvetele.

Tublide ja väärikate linnakodanike ja ettevõtjate austamist saab ju hea tahtmise juures teha ka mõnesaja euro eest, sest tähtis ei ole ürituse hiilgus, vaid suhtumine inimestesse ja emotsioon.

Aastaid on paljud linlased detsembri alguses ootusärevalt kiiganud postkasti lootuses leida aasta tegemisi tunnustavat kutset kuni linnapea teatas, et sellele aastal jääb see suss esmakordselt üle paarikümne aasta tühjaks. Mõru uudis napilt kuu peale seda, kui volikogu pika sammu võrra linnapea ja abilinnapeade töötasu tõstis ja senisest suurema linnavalitsuse ametisse nimetas ning erru läinud eelmise linnapea kätt enam kui 10 000 euroga pigistas. Ehk küsimus pole rahas vaid valikutes.

Kas linnal on makseraskused?

Jõulude eel rõõmustas linnavalitsus, et suvel pansionaadi avanud ettevõte õiendas lepinguliselt 10aastaks hajutatud kohustuse Paide linna ees ja kandis üle 100 000 eurot. Nagu oleks näljast päästvat taevamannat sadanud. Pool sellest läks suvel ja sügisel uuendatud Pärnu tänava jupi eest võlgu oldud arvete tasumisele, mis muidu jäänuks linnavalitsuse kinnitusel selle aastanumbri sees maksmata. Kas mainitud arvetega said ehitajatega kõik sotid klaariks ei selgunudki.

Veel valimiste aegu kahtlustas opositsiooni kuulunud Keskerakond, et linna raha kulutatakse rohkem kui eelarve kannatab ja võlad jäetakse järgmise linnaeelarve kanda. Investeeriti ju vahetult enne valimisis reipalt ainuüksi teedesse ja tänavatesse 650 000 eurot. Lisaks seati valimiseelses tuhinas üles hulk istepinke, uuendati lasteaedade ja avalikke mänguväljakuid, remonditi pallimänguplatse ning käidi kingikotiga mööda allasutusi, eakate kogunemisi jne.

Eelmine linnapea Kaido Ivask tõrjus kahtlusi kindlakäeliselt. Näiteks levitas ta 6. septembril avalikkusele pressiteadet, kus kinnitas, et linna rahaasjadega on lood korras. Ta möönis, et masu ajal oli linna rahaseis nigel ja arvete maksmisega tuli ette raskusi. Ta rõhutas, et linna majanduslik olukord on kaasajal tunduvalt paranenud - tulem on teist aastat positiivne ja arved tasutakse korrapäraselt, koostatud on reaalne eelarvestrateegia kuni laenukoormuse normaliseerumiseni.

Kuma raadiole antud aastalõpuintervjuus kinnitas Alo Aasma, et Ivask lahkudes jamasid maha ei jätnud. Kui Aasma ei võtnud just tahtlikult kogu vastutuskoormat enda õlule, siis tekkib küsimus mis siis paari kuuga on juhtunud, et vastne linnapea pidi korduvalt kibedat rahapuudust kurtma? Kuidas on selle valguses tagatud linnas avalike teenuste osutamine ja nende kvaliteet?

Eelarve täitmine rahapuudust ei kinnita

Paide linna koduleheküljelt eelarve täitmist (seisuga 31.12.2013. a.) uurides ei reeda numbrid midagi kahtlast. Kulusid on tehtud 95,79 % eelarves ette nähtust, samas kui tulud on laekunud 95,85 protsenti ehk sisuliselt on linna majandatud väikese plussiga, kus ühtegi eelarve rida lõhkikulutatud ei ole.

Kuigi 2014. aasta eelarve eelnõu on koostatud eelmise aasta omast kaheksa protsenti väiksemana, on seegi plussiga. Omaosaluse katmine tänavavalgustuse renoveerimise, kultuurikeskuse esinejateala remontimise ja Sookure lasteaia õueala uuendamisese projektide omaosaluse katmine ning uue reoveepuhasti rajamise rahastamine ei tekita kirgi ega vaidlusi.

Pigem viitavad üsna hüplikud teated stiilis raha ei ole, raha on, raha ei ole, et linnavalitsus on rohkem hädas finantside juhtimise ja rahavoogude planeerimisega, kui tervikuna eelarvedistsipliini jälgimisega. Valimisperioodi surve linna rahakotile, võimu vahetus ja Paide kogenud finantsjuhi siirdumine novembri alguses tööle Türi vallavalitsusse on jätnud ilmselge jälje, mis vajab parandamist.

Tubli, et linnapea tegeleb linnaeelarvele säästlike lahenduste otsimisega nagu näiteks idee refinantseerida laene, mis hoidvat kokku linnale oma 20 000 eurot. Kindlasti tuleb tänutelegramm läkitada ka Ilmataadile, sest erakordselt soe talv annab kütte ning teede ja tänavate talihoolde kuludelt jõulise kokkuhoiu.

Lõuna-Soome Pukkila vald näitas, et omavalitsuse eelarve kavandamisel võib olla ka tavatult loominguline. Kui selgus, et 2014. aasta eelarves haigutab 800 000 eurone auk, oli 3/4 volinikest nõus eelarvesse kirjutama 1872 eurose kulu iganädalaseks lotomänguks. Saab näha kas muidu tasakaalukate soomlaste lootus eelarveauk lotovõiduga liigitub huumorirubriiki või toob jackpoti. Igaljuhul on lotonumbrid valla kodulehel püsivalt tähtsaimal kohal ja vallarahval pöidlad peos.

Soomlaste novaatorliku eelarvestrateegia juurutamisega meil kaasa minna ei tasu. Küll on uue aasta alguses paslik eelmise aastaga selge joon vahele tõmmata. Ma ei kahtle, et uus ja teotahteline linnavalitsus on täis hakkamist linnas elu parendada. Et see oleks mõistetav, on oluline vältida vastuolulisi signaale, eriti kui jutuks on linna rahakott. Paslik on aru anda palju möödunud aastast võlgu üles jäi ja miks või kas ikka jäi. Muidu jätab pidev rahapuuduse üle kurtmine eelarve täitmise numbrite valguses segase, et mitte öelda paanikamaigulise mulje.

8. jaanuar 2014