Riigigümnaasium on enamat kui kinnisvara

Kirg, millega viimastel kuudel lahatakse Paidesse rajatava riigikümnaasiumi võimalikke asukohti, on fookussesse tõstnud kinnisvara ja tahaplaanile surunud koolireformiga kaasnevad muud küsimused.

Valimiste eel tagasihoidlikult susisenud teema, sai läinud sügisel uue koalitsiooni sündides tardumusest üle. Oli ka tagumine aeg, sest neljas maakonnas töötab juba viis riigigümnaasiumi ning enamikus maakondades on kokkulepped sõlmitud ja projekteerimine või ehitust käimas.

Lahtisi otsi on palju

Viimasel kolmel kuul on Järvamaa riigigümnaasiumi asukoht meedia pealkirjades hüpanud Paide kesklinna gümnaasiumist ühisgümnaasiumisse, sealt kutsekooli juurde ja isegi kutsekooli. Kuni läinud nädalal võitis koalitsiooniüleselt Paide linnavolikogu istungil kõikide liikmete südamed Kersti Sarapuu ettepanek valida kooli asukohaks maja, kus gümnaasiumihariduse andmine 105 aastat tagasi sai alguse.

Posti tänava vana gümnaasiumihoonele, mida paljud mäletavad pioneeride maja või raamatukoguna, esialgse funktsiooni tagasiandmise poolt räägib sellega kaasnev laiem positiivne mõju vanalinnale. Teiseks toob kool elu vaikellu sumbuvasse vanalinna ja päästab kesklinna puitasumi aguliks muutumast. Emotsionaalselt annab vanasse esinduslikku hoonesse naasmine põhjuse rääkida traditsioonide jätkumisest ja gümnaasiumihariduse järjepidevusest Paides ja Järvamaal.

Miinuseks on teadmatus palju tegelikult läheb linnakassale maksma kümnendi eest maha müüdud hoone tagasiostmine, kas kooli laiendamiseks on vaja lisamaad ja milline on hoone seisukord? Viimasest tuleneb selle taastamise maksumus. Kas riik tuleb välja kooli rajamiseks pakutud 3,5 miljoni euroga? Ebaselge on, kas koolile rajatakse oma võimla ja õpilaskodu või kasutatakse kaugemaid alternatiive. Viimane muudab kooli töökorralduse ja õpilaste olme ebamugavamaks. Ennustada võib, et kooli juures läheb kitsaks ka parkimiskohtadega.

Kutsekooli kasuks räägib juba väljaarendatud kompaktne kompleks, millele riigigümnaasiumi tarvis on vaja juurde ehitada suhteliselt vähe. Riigile oleks see odavaim lahendus. Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin räägib hingestatult unikaalse sünergia loomise võimalusest kui ühendada kahe kooli potentsiaal.

Paide linna peaks tegema aga ärevaks ministeeriumi tellitus analüüsist koorunud idee kolida Järvamaa Kutsehariduskesksus tervikuna Säreverre ja vabanenud ruumid mugandada riigigümnaasiumi tarvis. See tähendab ohtu, et Paidest kaob ametikool, mis Järvamaa pealinnale oleks mõru tagasilöök. Kuniks haridusminister pole otsustavalt sõrmega kaardile osutanud, tuleb ka selle võimalusega arvestada.

Paide ühte, maakond teist meelt?

Seniste väljaütlemiste taustal ei huvita teisi Järvamaa omavalitsusi niivõrd Paide linna kinnisvaraprobleemid, kui uue kooli kvaliteet ja avaramad võimalused. Maakonna omavalitsusliidu esimees ja Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg ning Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann oponeerivad Paide-kesksele mõtlemisele ja toetavad riigigümnaasiumi integreerimist kutsehariduskeskusega. Kahtlemata peab kooli asukohavalikut kinnitav haridus- ja teadusministeerium arvestama ka teiste omavalitsuste arvamusi ja hindama otsust maakonna kontekstis.

On üsna aimatav, et riigikümnaasiumi käivitamine ei muuda üksnes mitte Paide linna haridusmaastikku, vaid toob olulisi muutusi kogu Järvamaale. Elitaarse maiguga riigigümnaasium saab konkurentsieelise, millele juba praegult nappivate õpilastega Aravete, Järva-Jaani ja Koeru koolil on pea võimatu vastata. Demograafilisi arenguid silmas pidades on selge, et juba lähemas tulevikus kõigile koolidele õpilasi ei jätku. Ka sellele faktile tuleb silma vaadata.

Riigikümnaasium pole koorem korrapäraselt ladustatud telliseid. Hea kooli tunnuseks on paremad õppekavad ja -materjalid, tasemel õpetajad ning koolis valitsev õhkkond. Kuidas selleni jõuda, on räägitud liiga vähe.

Eelmise aasta lõpul arvasid Järva Teataja gallupile vastanud lugejatest üle 60 protsendi, et riigigümnaasiumit pole üldse tarvis. See näitab, et keskmine järvalane ei tea, mis on igasse maakonda rajatava riigigümnaasiumi mõte ja eesmärk.

Kuna riigigümnaasiumi rajamisest räägitakse kui sajandi sündmusest, tuleb diskussioon kinnisvaralt üle kanda sisuliste muutuste selgitsamisele. Paide koolide õpetajatega on riigigümnaasiumi eestvedajad käinud rääkimas. Viisakas on sama jutuga silmast-silma tulla ka Järvamaa koolide õpilaste ja lastevanemate ette.

Türil mõne aasta eest läbiviidud koolivõrgu korrastamine näitas kui palju kirgi muutused võivad tekitada ja nende ennetamiseks Paides ja Järvamaal pole paremat rohtu kui läbipaistev ja avatud mõttevahetus ning argumenteeritud ja kaalutud otsused.

24. jaanuar 2014